Kirdekorpuse juht: me suudame reageerida väga kiiresti

- Kirjeldage palun pisut muudatusi, mida on seoses Ukraina sündmustega tekkinud julgeolekuolukorra muutus tähendanud Kirdekorpuse tööle?

On üldine arusaam, et meil on NATO idapiiril uus tegutseja – see on Kirdekorpus. 2014. aasta Walesi tippkohtumise järel alustasime tohutut tööd oma võimekuse suurendamiseks.

Organisatsioonilisel tasemel saime uue rahuaja vormi, mis tähendas sajaprotsendilist personalikasvu varasemalt 200 töötajaga madala valmisolekuga korpuselt 200 uue töötaja võrra. Nüüd on meid umbes 400. Praeguse seisuga on Kirdekorpuses esindatud 21 NATO ja kaks partnerriiki.

Teine osa on selle personali võimekuse arendamine. Madalalt valmisolekult, kus ettevalmistusaeg on vähemalt poolteist aastat, kõrgele valmisolekule liikumine. See on nõudnud päris palju pingutusi. Kui personali arv kasvab sada protsenti, on teil üsna uued inimesed. Mitte kõik pole saanud NATO protseduuride koolitust jne. See oli üks esimesi ülesandeid: me pidime korraldama väljaõpet ja sellega paralleelselt jõudma kiiresti tasemeni, kus täidame Walesi tippkohtumisel seatud ülesandeid. Kõik käib paralleelselt.

Me oleme erilised, sest NATO tavalise tsükli puhul ollakse väejuhatuse või juhtimisstruktuuri osa. Kõrge valmisolekuga ülesandeks valmistumiseks antakse tavaliselt aega kaks aastat. Meile jäeti pärast Walesi tippkohtumist vaid 15 kuud, lähima kolme kuu jooksul peame nüüd sertifitseeritud saama.

See näitab otsustavust ning ka NATO riikide valmisolekut ja mõistmist, et siinse piirkonna julgeolekuolukorra muutuse tõttu peame väga kiiresti kohanema ja uusi jõude looma.

- Te mainisite, et vajate lisaväljaõpet. Kas NATO riikidest tulevad kaitseväelased juba niigi alliansi protseduure ei valda?

Me saime riikidelt suurepärases tempos personali, kuid osa neist inimestest oli koolitatud vaid oma kodumaa asjades. Me peame kiirendama nende arengut, et nad oleksid NATO protseduurides perfektsed.

Suurem osa neist on suurepärase keeleoskusega, mis teeb mõne asja lihtsamaks, aga meil pole aega neid kursustele saata, mistap otsustasime kursused inimeste juurde tuua. Meil õnnestus Saksamaalt Oberammergau NATO koolist saada koolitajad kohapeale. 50–60 inimese korraga sinna kursustele saatmine läinuks meile palju maksma ja olnuks ka ajaraisk.

Vähemalt augustist, kui mina juhikoha üle võtsin, võin kinnitada küll, et tegutseme pidevalt väga tempokalt.

Tulemuseks tekib korpus, mis erineb kõigist teistest. Teistel on pikk rotatsiooniplaan: kolme või nelja aasta tagant valmisolekus olemine. Meie oleme püsivalt kõrges valmisolekus ükskõik millisele ohule vastu seisma. Me oleme idaserva valvur.

- Eestis käisite tutvumas siinse NATO staabielemendiga. Mis seis nende väikeste peakorteritega praegu on?

Rahvuslikud staabielemendid peavad olema täisvõimekuse saavutanud samuti enne [juuli alguses peetavat NATO] Varssavi tippkohtumist.

Plaan on jagatud kolmeks: nende rahvuslik mehitamine ja vajaliku infrastruktuuri rajamine, rahvusvaheline mehitamine ning siis sertifitseerimine koos Kirdekorpusega. See on üks süsteem. Kuigi staabielementide lõpliku võimekuseni viimine on iga riigi oma kohustus, testitakse neid koos Kirdekorpusega tänavu mais ja juunis ühisel sertifitseerimisõppusel «Brilliant Capability».

- Staabielement on uus leiutis NATO sees, kas neid võib veel juurde tulla?

NATO idaserva tuleb neid juurde. Suve lõpus tuleb minu vastutusalale praegusele neljale staabielemendile, mis paiknevad kolmes Balti riigis ja Poolas, juurde veel kaks: üks Slovakkias ja üks Ungaris. Lõunas on Rumeenias baseeruv NATO Kaguõunakorpus, ka nende juhtimise alla tuleb kaks uut staabielementi: Rumeeniasse ja Bulgaariasse.

See on üks reaktsioone [Vladimir] Putini käitumisele Krimmis ja Ida-Ukrainas, kui NATO mõistis, et peab tegutsema. Me näitame, et NATO on sees, mitte baaside või vägede, vaid sõjaliste peakorteritega ning suudab kiiresti juhtida ja kontrollida saabuvad liitlasvägesid. Me oleme siin, me näeme suundumusi ja hoiatusi ning suudame reageerida väga kiiresti.

- Millal lülitatakse rahvuslikud staabielemendid õppustesse?

Me alustasime kohe, isegi kui need polnud veel täiesti mehitatud. Alustasime esimesest mullu sügisel, kui britid korraldasid Balti piirkonnas õppuse «Arcade Fusion». Näete, kui kiire NATO on!

Enne seda helistas mulle Briti kiirreageerimisjõudude juht ja ütles, et tal on õppus Balti piirkonnas ja nad harjutavad NATO uut lähenemist ja tahaksid kaasata ka rahvuslikud staabielemendid, ta tahab mind sellest teavitada. Mina ütlesin, OK, hea, et sa mind teavitasid, staabielemendid on minu juhtimise all, me oleme väga huvitatud nende testimisest.

Rahvuslike staabielementide roll on NATO uuendatud kiirreageerimisjõudude juures väga otsustav. Nende asi on korraldada [kriisi korral] appi tulevate vägede ja võõrustajariigi koostööd. Rahvuslikud staabid suudavad koordineerida, jagada tulijatele infot, kellega kontakteeruda, millised on kommunikatsioonikanalid, kas neil ja neil maastikel on võimalik liikuda jne. Nad vastutavad ka saabuvate vägede suhtluse eest kohaliku poliitilise juhtkonna ja kohalike inimestega.

Pärast Krimmi sõltub kõik kiirusest. Me (Kirdekorpus ja staabielemendid – toim) elame oma operatsioonialal. Me ei pea vägesid tooma Valenciast või Zaragozast või Münsterist, me oleme kohal. Kirdekorpus koos rahvuslike staabielementidega on tohutu edasiminek vaid 15 kuu jooksul.