Wikileaks paljastas USA diplomaatide salaraportid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Vosman
Copy
WikiLeaksi koduleht.
WikiLeaksi koduleht. Foto: SCANPIX

Veebisait Wikileaks asus eile õhtul avaldama üle 250 000 seni salajast raportit, milles USA saatkonnad üle maailma edastavad Washingtonile sündmusi ja arenguid oma asukohariikidest.

BBC teatel selgub muu hulgas, et Iisrael ja mitme araabia riigi liidrid, nende seas Saudi Araabia kuningas Abdullah, on palunud USA-l rünnata Iraani, et teha lõpp Teherani tuumarelvaprogrammile.

Samuti tunnevad ameeriklased muret, kas aatomrelvaks kasutatav tuumakütus on Pakistanis piisavalt kaitstud, et see terroristide kätte ei langeks.

Teada antakse ka sellest, et Hiina valitsus kasutab ulatuslikult arvutitesse häkkimist.

Muid raportites selgunud üksikasju:

  • Iraan üritab Põhja-Korea rakette kohandada kasutamiseks kaugmaarakettidena.
  • Afganistani valitsus on korrumpeerunud, näiteks kandis kõrge ametiisik välisvisiidil endaga sularahas üle 50 miljoni dollari.
  • USA kaupleb riikidega, et nood Guantanamo vangilaagri tühjendamiseks kinnipeetavaid vastu võtaksid, näiteks kästi Sloveenia diplomaatidel üks vang vastu võtta, kui nad tahavad korraldada kohtumist president Barack Obamaga.
  • USA välisminister kutsub diplomaate luurama ÜRO juhtkonna järele.
  • Vene peaminister Vladimir Putin ja tema Itaalia ametivend Silvio Berlusconi on väga lähedased.
  • Vene valitsus on väidetavalt seotud organiseeritud kuritegevusega.

Ühendriigid on umbes 250 000 dokumendi avaldamise hukka mõistnud, öeldes, et see seab ohtu diplomaatide ja paljude teiste inimeste elu. Wikileaksi asutaja Julian Assange'i sõnul kardavad USA võimud aga oma tegude eest vastutada.

Praeguseks on Wikileaks üles riputanud vaid paarsada 251 287 sõnumist, mille see on lubanud avaldada. Küll aga on kõik raportid varem saadetud viiele lääne väljaandele, näiteks New York Timesile ja Der Spiegelile.

Tagasi üles