/nginx/o/2010/11/26/473675t1hece3.jpg)
Briti väljaanne Telegraph kirjeldas möödunud nädalal Kollasel merel aset leidnud kahe Korea vahelist tulevahetust kui sõjateadet Kolmanda maailmasõja eesliinilt.
Telegraph: kas Korea poolsaarel puhkeb Kolmas maailmasõda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjaniku Andrew Gilligani hinnangul on lõunakorealased väsinud sellest, et nad peavad rahvusvahelisel areenil prognoosimatu käitumisega Korea RDV rünnaku järel pöörama ette ka teise põse.
«Meid oli õppustest teavitatud, seega ma mõtlesin, et tegu oli äpardusega,» kirjeldas lõunakorealasest tankerijuht Jang Gee-Yeon teisipäeval Lõuna-Koreale kuuluvat Yeonpyeongi saart tabanud Põhja-Korea suurtükirünnakut. «Siis mulle helistati ja öeldi, et see on päris. Ma olin šokis,» jätkas Jang, kelle sõnul nägi ta vähemalt 30 tulekollet, millest tõusva suitsu tõttu oli nähtavus olematu.
Kui Hollywoodi filmitööstus saaks valida Kolmanda maailmasõja toimumiskoha, oleks Gilligani arvates Yeonpyeongi saar hea valik, kuna asub epitsentris, kus nägemisulatuses vaenupooled on pööranud relvad üksteise vastu. Seejuures võiks Põhja-Korea samadest suurtükkidest avada tule ka Yeonpyeongist 120 kilomeetri kaugusel asuva Lõuna-Korea pealinna Souli pihta.
Yeonpyeongi külastanud ajakirjanik kirjeldas tühjust ja varemeid, mille ta eest leidis, kuna saarel elanud hinnanguliselt 1600 inimest, kellest enamiku moodustasid kalurid, põgenesid või evakueeriti ootamatu rünnaku järel, mis nõudis kahe Lõuna-Korea sõduri ja veel kahe lõunakorealasest tsiviilisiku elu.
«Üks neist oli täiesti põlenud skelett. Teine õhku lennanud ja laiali pillutatud,» kirjeldas ajakirjanikule politseinik, kes kahe hukkunud tsiviilisiku surnukehad leidis.
Saareelanikega vestelnud Gilligani sõnul ei soovinud saarel elanud inimesed võtta riski, et Põhja-Korea viimase rünnaku näol oli tegemist järjekordse blufiga, mille eesmärgiks on endale läbirääkimislaua taga soodne positsioon tagada.
«Milleks nad pidid selle lennukikandja (USA ja Lõuna-Korea ühistel õppustel osalev Ühendriikide lennukikandja USS George Washington - toim) sinna tooma?» küsis üks saarelt evakueeritu Seo Hyon. «Me oleme kahe tule vahel. See on alati nii olnud – nad ei kaitse meid korralikult.»
«Põhja-Koreal pole midagi kaotada, kuid meie võime kaotada kõik,» kommenteeris pingeid Korea poolsaarel Souli ülikooli politoloogist professor Kang Won-taek. «Lee´l (Lõuna-Korea president Myung-bak – toim) pole muud valikut, kui oma tooni mahendada, et tagada rahu oma riigis. See pole meeldiv otsus, kuid ainus realistlik valik,» leidis Kang.
Paljud analüütikud on varasematele kokkupõrgetele viidates väitnud, et kumbki pool ei tee ühtki sammu, mis võiks viia konflikti eskaleerumiseni. Nende hinnangul ohjeldab Põhja-Koread ka Hiina, kes on Pyongyangi lähim liitlane rahvusvahelisel areenil ning ei luba oma tülikal naabril midagi väga rumalat korda saata.
«Kui Põhja-Korea korraldab täna või lähitulevikus mõne uue rünnaku, siis nüüd võib Lõunal olla võimatu mitte kätte maksta,» hoiatas aga Gilligan, kelle sõnul on Põhja-Korea provokatsioonid sagenenud ja muutunud intensiivsemaks.
«Idee, et Pyongyangiga on võimalik sõlmida mingisugune kokkulepe, on empiiriliselt vale,» kritiseeris ajakirjanik, kelle sõnul pole stalinistlik riik näiteks kuuepoolsetel tuumadesarmeerimiskõnelustel võetud kohustusi täitnud.
Gilligani hinnangul on eelseisvad kaks nädalat kriitilise tähtsusega ning Lõuna-Korea võib ainult loota, et Põhja-Korea ei otsusta lõunanaabrite kannatust ning nende liitlassuhet USAga uuesti proovile panna.