Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kaarel Kaas rääkis ETV saates «Välisilm», et ta ei pea väga reaalseks, et Põhja- ja Lõuna-Korea konfliktist areneks Kolmas maailmasõda.
Teadur: Kolmanda maailmasõja puhkemine Korea poolsaarel pole reaalne
29. november 2010, 22:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma pigem oleksin nõus seisukohaga, et see on üks konflikt paljudest. Karta Kolmandat maailmasõda on küll veidi liiast. See eeldaks seda, et konflikti eskaleerumise käigus saab kaasa tõmmatud ka Hiina ja Hiina ning USA satuvad omavahel konflikti,» rääkis Kaas.
«Reaalne oht on see, et selline eskaleerumistsükkel, mis mingisugustest sarnastest vahejuhtumistest välja kasvab, võib areneda ühel hetkel lokaalseks sõjaks Korea poolsaarel,» arvas Kaas.
Kaasi sõnul viitavad praegused oletused sellele, et möödunud nädalal olnud jõudemonstratsioon oli seotud eelkõige Põhja-Korea siseste võimuküsimustega,»ütles Kaas.
Kaasi sõnul on lähteandmeid Põhja-Korea militaarsest valmidusest tunduvalt vähem kui tavaliselt sellistes olukordades kasutada on. «Mingisugune baasandmekstik on olemas, mis lubab oletada, mis võib juhtuda ja milline Põhja-Korea võimekus on.»
«Sellest, et Põhja-Korea relvajõud on numbriliselt väga suured, ei maksa ennast üleliia heidutada, sest kvaliteet on viimase 10-15 aasta jooksul langenud. Valdavalt on tegu tehnikaga mis on pärit 60.-70. aastatest,» märkis Kaas.
Kaasi sõnul on andmed Põhja-Korea relvajõudude suurusest enamvähem täpsed. «Võivad mõnisada ühikut siia-sinna kõikuda.»
«Tankidest ja kogu muust sõjakraamist rääkides, siis moodne on sellest väike osa. Teiseks panustab Põhja-Korea relvajõududesse hinnanguliselt 25-30 protsenti kogu oma riigieelarvest ja Põhja-Korea on väga vaene riik. Sellest ei ole viimase kuskil paarikümne aasta jooksul piisanud selleks, et hoida kogu seda arsenali lagunemast.»
«Selle kohta me teame vähem, millised on konkreetsed väljaõppetasemed, lennutunnid ja kogu muu andmestik, mis võimaldab kokku panna täpse pildi sõjalisest võimekusest. Üldjoontes võib öelda, et Põhja-Koreal on väga tugev suurtükivägi,» rääkis Kaas.
Kaas rääkis, et arvesse tuleb võtta ka Põhja-Korea rahva ajupestust ning seda kahel tasandil. «Pidades silmas neid inimesi, kes konkreetselt mingeid otsuseid langetavad, kui konflikti olukord hakkab eskaleeruma. Kuivõrd piiritletud mõtlemisega, ajupestud, fanaatiline, irratsionaalne on kõrgem sõjaline juhtkond.»
«Teine aspekt on see, kui palju avaldab selline ajupesu mõju meeste võitusväele. Võidetavalt on nad väga võitlusvalmid, sest nad on väga hästi füüsiliselt treenitud, teiseks on nad kõik fanaatikud,» ütles Kaas.
«Üldjoontes ma olen nõus, et need plaanid Põhja-Korea vastaseks sõjaks on küll olemas, aga neid ei soovitata rakendada. Riik on risti-rästi läbi kaevatud, punkrid on varusid täis tuubitud,» kirjeldas Kaas.
«Tundmatuse faktor on liiga suur,» lisas Kaas.