Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/11/30/475562t1ha3e5.jpg)
Eile suri 73 aasta vanusena Bella Ahmadulina, keda tunti kordumatu omapäraga poetessina, kes uuendas 60ndate aastate vene luulet
Ühe hinnatuima vene kaasaja poetessi surmast teatas tema abikaasa, kelle sõnul suri Ahmadulina oma Moksva lähistel asuvas Peredelkino kodus. «Bellal oli südame-veresoonkonna haigus,» täpsustas kunstnikust lesk Boris Messerer ITAR-TASS-ile.
1937. aastal Moskvas sündinud Ahmadulina lõpetas 1960. aastal Gorki kirjandusinstituudi vaatamata sellele, et ta astus välja dissidentlike kirjanike kaitseks. Tema luule oli aga apoliitiline.
Tema esimene luulekogu «Pillikeel» ilmus 1962. aastal. Seitse aastat hiljem nägi ilmavalgust luulekogu «Muusikatunnid», 1975. aastal ilmus «Luuletused», 1977. aastal «Tuisk». Lisaks sellele on Ahmadulina kirjutanud luuletekste filmidele, tegutsenud tõlkijana ja koostanud teiste seas kirjanduslikku almanahhi «Metropol».