Jalgpalli MM seiklusi ei karda. Nii Venemaa kui Katar on tundmatud jahimaad: ei Ida-Euroopas ega Lähis-Idas pole sellist jalkapidu varem peetud.
FIFA suundub tundmatutele jahimaadele kasumit küttima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas pole kahel väljavalitul muud ühist kui uudsus ja naftaraha. Et suurt Venemaad Inglismaale eelistatakse, oli oodatud ja näib loogiline. Pisikese ja palava Katariga on täpselt vastupidi. Salajane hääletus on sünnitanud eriskummalise eelistuse.
Venemaa oli uus ja põnev, Inglismaa mitte. FIFA president Sepp Blatter armastab täita «valgeid laike» jalgpallikaardil. Kuna mehel on 74 aastat turjal, siis võib eeldada, et see oli tema viimane valik. Tulevastele põlvedele tahtvatki ta pärandada just jalgpalli leviku uutele aladele. Lisaks see tähtis asi, et nii saab jalgpall ka rahalises mõttes rikkamaks.
Venemaa ei ole traditsiooniline jalgpallimaa. 142 miljonile elanikule vaatamata tõmbab tippdivisjon ligi vähem fänne kui Inglise teine liiga. Nii et kasvuruumi on. Nii Inglismaa kui Hispaania, Portugal, Holland ja Belgia on aga jalgpallist lausa läbi imbunud.
Küllap imestasid paljud FIFA 22-liikmelise täitevkomitee ehk Exco liikmed, et miks küll Inglismaale see MM. Sealne jalgpallitööstus on niigi maailma suurim, staadionid kõige vingemad ja liiga kõige populaarsem. Inglismaa MM Inglise jalgpalli muutnud poleks.
See mõte peaks olema lohutuseks: Inglismaa tulus kuid võlgades jalgpall MMi ei vaja.
Samas aga on Inglismaa, mis 2006. aasta MMist ilma jäeti ja seekord lausa viimaseks osutus, täitevkomitee liikmetele mitmes mõttes vastumeelne. Ta ei ole FIFAs kunagi populaarne olnud.
Kuna inglased armastavad rõhutada, et nemad selle mängu leiutasid, on endiste kolooniate ja Ladina-Ameerika esindajad Excos üsna ärritunud. Paljud on seda meelt, et Inglise ametnikud ei ole jalgpalli arengule maailmas piisavalt kaasa aidanud.
Kui Inglismaa üldse meie eluajal MMi võõrustada sooviks, peavad inglastest ametnikud veetma pikki igavaid tunde FIFA «tavalistes» komiteedes ja ei tohi enam iialgi öelda: «Jalgpall tuleb koju.»
Samas on raske uskuda, et Suurbritannia kunagi oma ajakirjanikele suukorvi pähe saaks. Kandis ju Briti meedia rahva ette viimse kui skandaali, mis kogu seda MM-kampaaniat ilmestasid. Ning sinna need šansid ka maeti. Nii mõnigi Exco liige on jõudnud mainida, et lõunasöök ei maitse eriti hästi, kui võõrustajal laua all lutikad on.
Ei saanud Inglismaa vastu ka Vene lobitööliste raskekahurväele. Kuna sealne poliitiline ja majanduslik võim on niivõrd läbipõimunud, joonduvad kõik võimumehed kerge vaevaga ühisprojektide taha. Juhtivad poliitikud – eriti Putin – ja oligarhid – eriti Chelsea omanik Roman Abramovitš – tegid oma tööd ennastunustava entusiasmiga.
2022. aastaks Katari valides ignoreeris FIFA aga omaenda eksperte. Viimaste hinnangul kujutab Katari kuumus endast «potentsiaalset terviseriski nii mängijatele, ametnikele, FIFA perele kui pealtvaatajatele». Staadione hakatakse kunstlikult jahutama, kuid – nagu ütles Exco liige Chuck Blazer – tervet riiki konditsioneerida ei saa.
Nii et FIFA mängib õnnemängu. Kuvand on skandaalidest räsitud. Keegi loomulikult ei väida, et Katar oleks Exco liikmetele pistist pakkunud. Kuid samas, kui maailma suurim pidu tuleb tillukeses, ülipalavas kuid rikkas riigis, paneb see ikka mõtlema, kas naftadollarid mitte oma osa ei etendanud.
Igatahes oli kogu kampaania kole.
Kui 22 üsna eakal mehel lastakse salaja ja ilma kellegi ees vastutamata korraga kahe jalgpalli MMi saatus otsustada, on see kui avatud uks ja lahke küllakutse korruptsioonile ja tehingutele.
Aga ärge oodake, et FIFA end ise pesema asuks. Täitevkomiteele on salapära kasulik. Läbipaistvus vähendaks võimalusi eraviislistest põhjustest ajendatuna otsuseid langetada.
Copyright The Financial Times Limited 2010.