Tšehhi soovib totalitarismikuritegusid uuriva asutuse rajamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jürgen Tamme
Copy
Totalitaristlikke riigijuhte: Hiina Kommunistliku Partei juht Mao Zedong, NSV Liidu riigipea Jossif Stalin, Rumeenia liider Nicolae Ceausescu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa juht Adolf Hitler.
Totalitaristlikke riigijuhte: Hiina Kommunistliku Partei juht Mao Zedong, NSV Liidu riigipea Jossif Stalin, Rumeenia liider Nicolae Ceausescu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa juht Adolf Hitler. Foto: AFP / Scanpix

Jaanuaris võtab Tšehhi Prantsusmaalt üle Euroopa Liidu eesistujamaa tiitli. Ühe eesmärgina soovitakse asutada totalitarismikuritegusid uuriv instituut.


«Institutsioon võiks katta meie totalitaristliku mineviku Portugalist Kreeka ja Balti riikideni,» ütles Prahas asuva Totalitarismi Õpingute Instituudi esindaja Pavel Zacek euobserver.comile.

Asutus tegeleks kõigi totalitaarsete režiimide kuritegude uurimisega ning jäädvustaks nii kuritegelike režiimide tõttu kannatanud inimeste mälestused.

Zaceki hinnangul pole asutuse loomine kuue kuu jooksul, mil kestab riigi eesistumisperiood, tõenäoline, kuid ta avaldas lootust, et Balti riigid ja Poola toetavad Tšehhi initsiatiivi.

Asutuse loomine on osa niinimetatud Praha deklaratsioonist, mille Tšehhi senat võttis vastu selle aasta juulis. See näeb ette totalitaristlike režiimide kuritegude uurimise rahvusvahelisel tasandil.

Deklaratsioonis kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike üles kuulutama kommunism inimsusevastaste kuritegude tõttu kuritegelikuks. Samuti näeb see ette kommunismisümboolika keelustamist.

Lisaks soovitakse 23. augusti kuulutamist üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestamispäevaks, sest just sel päeval sõlmiti Euroopa saatust oluliselt mõjutanud Molotov-Ribbentropi pakt. Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering teebki täna liikmesriikide parlamentidele sellesisulise ettepaneku.

Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Instituudi näol oleks tegemist olulise sammuga ühise ajaloomõistmise poole, samuti võimaldaks see liikuda edasi totalitarismi kuritegude hindamisega seotud küsimustega.

Praha deklaratsioonile kirjutasid alla mitmete riikide esindajad, kelle hulgas oli ka Eestit Euroopa Parlamendis esindav Tunne Kelam.

Tagasi üles