/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/04/5011523t1hdf72.jpg)
Järeldus, et NATO ei suuda praegu Baltimaid Venemaa eest edukalt kaitsta, ei ole midagi uut, ütles neljapäeval Läti kaitseminister Raimonds Bergmanis, kommenteerides USA sõjaväelaste ja mõttekoja RAND Corporation sõjasimulatsiooni tulemusi.
Läti kaitseministrit ei üllata USA mõttekoja järeldused (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bergmanis meenutas, et selliseid järeldusi on teinud ka rahvusvahelised uurimiskeskused ja see tekitab lätlastes muret.
Just seepärast, arvestades NATO idatiiva riikide geograafilist paiknemist ja Venemaa ettearvamatust, rakendab liit Venemaa heidutamise meetmeid.
Ministri hinnangul tuleb NATO Varssavi tippkohtumisel leida Baltimaade kaitsmiseks pikaajalised lahendused ja Läti ülesanne on tugevdada oma kaitsevõimet, sest ainult alliansi pikajalised heidutusmeetmed ja Läti enesekaitsevõime ja varane hoiatus suudavad takistada Venemaa sõjategevust Läti või teiste Baltimaade vastu.
Bergmanis meenutas, et tema töö peaeesmärk on Läti vägede lahinguvõime tõstmine. Sama tähtis on NATO üksuste tuntav ja pikaajaline viibimine Baltimaades.
RANDi eksperdid järeldasid, et kui Venemaa ründab Baltimaid, kaotaksid vähemuses olevad NATO väed piirkonna kolme päevaga.
«Erinevate stsenaariumite simulatsioonid ütlevad üht: praeguse väeosade asetusega ei suuda NATO edukalt kaitsta kõige haavatavamate liikmesriikide territooriumeid,» kirjutatakse RANDi raportis
2014-2015 mitme kuu jooksul maha mängitud sõjasimulastioonides suutis Vene vägi hõivata Riia ja Tallinna 36-60 tunniga.
Seejuures ei suutnud USA õhujõud ja Balti riikide väeosad peatada mehhaniseeritud Vene üksusi ning kandsid suuri kaotusi. Venemaa potentsiaalse invasiooni korral poleks USA-l ja teistel NATO liitlastel täna Baltimaades piisavalt tanke ega muud raskerelvastust. Samas on Moskva pärast Ukraina kriisi puhkemist kasvatanud märgatavalt kaitsekulutusi, on öeldud RANDi ekspertide David Shlapaki ja Michael Johnsoni järeldustes.
«Sedavõrd kiire lüüasaamine jätab NATO-le vaid piiratud valikud ja need kõik on halvad,» seisis aruandes.
Uurijad osutasid, et USA ja teised NATO liikmed võiksid minna vasturünnakule, mis võiks sundida Venemaad sõda laiendama. Teine võimalus - ähvardada Venemaad laialdaste meetmetega, sh tuumarelvaga. Kolmas - tunnistada vähemalt ajutiselt lüüasaamist ja alustada Moskvaga külma sõda.
Uurimuses loetletakse meetmeid, mis NATO võib tarvitusele võtta, et vältida lüüasaamist ja tugevdada idatiiba, andes Venemaale selgelt märku, et kergele võidule ei ole lootustki. Baltimaade kiire vallutamise vältimiseks tuleb siia paigutada seitse NATO brigaadi, sealhulgas kolm soomusbrigaadi, tagada õhu- ja suurtükikate. Täiendava väe pidamine Baltimaades võib maksta 2,7 miljardit USA dollarit (2,45 miljardit eurot) aastas.