WikiLeaksi asutaja Julian Assange nimetas reedel peetud emotsionaalses kõnes võiduks ÜRO töörühma järeldust, mille kohaselt on tema ilmajätmine vabadusest ebaseaduslik.
Assange nimetas ÜRO töörühma otsust võiduks
«Kui magus see on! See on võit, mida ei saa eitada. See on ajaloolise tähtsusega võit,» ütles enam kui kolm aastat Londonis Ecuadori saatkonnas redutanud Assange esinduse rõdult.
Oma lastele viidates lisas 44-aastane austraallane: «On aeg, et nad saaksid oma isa tagasi. See juhtub nii või teisti.»
«Rootsi ja Ühendkuningriik on Wikileaksi asutajat Julian Assange´i meelevaldselt kinni hoidnud alates tema arreteerimisest Londonis 7. detsembril 2010,» leidis ÜRO töörühm, mis koosnes viiest sõltumatust eksperdist.
Töörühm leidis, et Assange´i kinnipidamine tuleks lõpetada, tema liikumisvabadust austada ning talle peaks olema õigus saada kompensatsiooni.
Kolm ja pool aastat Londoni Ecuadori saatkonnas redutanud Assange käsitleb kinnipidamisena seda, et ta ei saa saatkonnast lahkuda, ilma et teda kohe kinni peetaks. 42-leheküljelise kaebuse esitas Assange’i meeskond ÜRO omavolilise kinnipidamise töörühmale 2014. aastal.
Muu hulgas kurdetakse seal austraallase kehvade elamistingimuste üle saatkonnas: väidetavalt tuleb Assange’il hakkama saada 30 ruutmeetril, tal on puudus värskest õhust ja päikesevalgusest ning tema sidepidamisvõimalused on piiratud.
Kaebuses juhitakse tähelepanu asjaolule, et ei Rootsi ega ka Ühendkuningriigi võimud ole Assange’ile esitanud ühtegi ametlikku süüdistust, ning see, et 2012. aastal Ecuadorilt poliitilise varjupaiga saanud Assange ei saa sellesse riiki minna, on ebaseaduslik.
Pöördumises kurdetakse, et Assange’il puuduvad vajalikud arstimid ning enda väitel on läbielatud katsumused avaldanud märkimisväärset mõju nii tema füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Briti meedia on varem kirjutanud, et Assange’il on potentsiaalselt eluohtlik südame arütmia, krooniline kopsuhäda ja ohtlikult kõrge vererõhk.