Ajaloolane: Lappeenranta kindluses asus peamiselt eestlaste vangilaager

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aed koos okastraadiga
Aed koos okastraadiga Foto: SCANPIX

Soomes Lappeenranta kindluses tegutses aastatel 1944-1946 seni mahavaikitud laager, kuhu koguti kokku Nõukogude Liitu tagasi saadetavad vangid.

Kokku andsid soomlased välja 542 inimest, kellest enamus olid Soome poolel võidelnud eestlastest sõdurid. Nõukogude Liidus ootas neid ees pikk vangistus, kirjutab Etelä-Saimaa uudisteportaal.

«Laager oli tegutsemisaastatel linlastest täielikult eraldatud, tähelepanu vältimiseks tehti rongisõidud Pikisaari umbteelt Nurmi raudteejaama öisel ajal,» jutustas ajaloo hämarustesse jäänud vangilaagrist raamatu kirjutanud Juha Pohjonen.

Kindlus valiti transporditavate vangide kogumiskohaks logistilises mõttes hea asukoha tõttu.
Liitlaste järelevalvekomisjoni nõudmisel otsiti väljasaadetavaid inimesi pärast sõda taga üle kogu Soome. Kinni võetud inimesed toimetati Lappeenranta vanasse keskvanglasse, kus nad ootasid ärasõitu.

Kogumislaager rajati kindlusesse 1944. aasta novembris ja see tegutses 1946. aasta augustini. Selleaegsed tegemised moodustavad isa Pohjoneni kirjutatud raamatust « Valvontakomission uhrit» («Järelevalvekomisjoni ohvrid»).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles