NATO liikmesriikide kaitseministrid leppisid täna Brüsselis kokku põhimõttelises otsuses tugevdada idapoolsete liitlaste julgeolekut. Kuidas täpselt, see selgub juba juulikuisel Varssavi tippkohtumisel.
Postimees Brüsselis: NATO idatiib saab tugevdust
10. veebruar 2016, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peasekretär Jens Stoltenberg ütles otsust ajakirjanikele kommenteerides, et rahvusvaheline kohalolu NATO idatiival kasvab. «Et teha selgeks, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi liitlaste vastu ning et allianss tervikuna vastab,» selgitas Stoltenberg.
Kui Ida-Euroopa riigid eesotsas Poolaga loodavad Varssavi tippkohtumiselt liitlaste alalist kohalolekut, siis esialgu räägitakse roteeruvast kohalolekust ning õppuste korraldamisest. Aga ka sellise logistika ja taristu täiendamisest, mis on vajalik kriisi korral reageerivate liitlasvägede vastuvõtmiseks.
Stoltenberg märkis, et mitmed riigid on juba teinud ettepanekud, kuidas saaks idatiival julgeolekut parandada. Peasekretär ei nimetanud veel konkreetseid pakkumisi, öeldes: «Edasised otsused langetame juulis Varssavi tippkohtumisel.»
Briti meedia on näiteks teatanud Londoni kavast saata Läänemerele viis sõjalaeva ning üle poole tuhande mereväelase. Lisaks lubasid britid panustada maavägedega NATO üksustesse. Ka Ühendriikide administratsiooni kava näeb ette NATO idatiival kohaloleku suurendamist.
Postimehele teadaolevalt on arutatud ka võimalust paigutada Poolasse ja igasse Balti riiki lisaks juba siin olevatele jõududele umbes 600 liitlasvägede sõdurit. Lisavägesid võidakse toimetada ka Rumeeniasse ja Bulgaariasse.
«Meie heidutus ja kaitse peavad olema paindlikud,» ütles Stoltenberg, kelle sõnul peab NATO olema valmis vastama igast suunast lähtuda võivatele ohtudele, ka sellistele, mis ei lähtu riikidelt. Sellega viitas ta äärmusrühmitusele ISIS.
Stoltenberg märkis ka, et edasiminek on toimunud 2014. aastal Walesis vastu võetud ja Eestigi julgeolekut silmas pidades olulise NATO valmisoleku tegevuskava täitmisega. «Me oleme valmisoleku tegevuskava täitmisega raja peal,» kinnitas Stoltenberg.
Ta tõi konkreetseid näiteid: et NATO kiirreageerimisjõud on kolmekordistunud enam kui 40 000 sõdurini, et selle selgroona on loodud ülikiires valimisolekus üksus, et idatiival on loodud kuus rahvuslikku staabielementi, mis on kriisi korral valmis abivägesid vastu võtma ning plaanitakse veel kahe sellise staabi loomist. Lisaks tõi ta välja ka Poolas baseeruva NATO Kirdekorpuse võimekuse suurendamise.