Euroopasse pürgivate Lähis-Ida ja Aafrika põgenike seas on palju hukkunuid, nii täiskasvanuid kui lapsi, ning osa neist on maetud vaid numbrina.
Pildid: Lesbosel on palju nimeta haudu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka Lesbose saare matmispaikades on näiteks sellised tähistused: tundmatu umbes seitsmeaastane poiss, number 40, leitud 19. jaanuar 2016 või siis tundmatu umbes 35-aastane mees, number 221, leitud 19. november 2015, edastab mtv.fi.
Nende ja veel sadade põgenike haudadel on kiviplaat, millel on number ja kuupäev, mil nad rannalt leiti.
Lesbose saare kõige nooremaks hukkunuks peetakse umbes üheaastast tüdrukut, kes samuti maeti numbri, mitte nime all.
Kreeka saare surnuaedadele on möödunud suve andmetel maetud 64 isikut, kellest vaid 27 kohta on andmed teada, kuid hiljem on veel saabunuid, kes samuti hukkusid, kuid enamikku neist ei ole saadud tuvastada.
Kreeka võimude sõnul kerkis hukkunute arv 2015. aasta sügisel, kui tekkisid sügistormid ning Türgist Kreekasse seilamine muutus aina ohtlikumaks. See oli eriti ohtlik neile, kel puudus varasem merel viibimise kogemus ja oskus ohuolukorras toime tulla.
Lesbose ja teiste Kreeka saarte juhtide teatel on hakanud sealsed surnuaiad põgenike tõttu täis saama ning on tekkinud probleem uute surnute matmisega.
Kreekas alates 20. eluaastast elanud egiptlane Mustafa Dawa on humanitaartöötaja, kes aitab põgenikest hukkunute surnukehasid pesta, linadesse keerata ja matta Lesbose Püha Panteleimoni kalmistule.
Dawa sõnul on ta töö muutunud rutiiniks, sest möödunud aasta suvel ja sügisel oli päevi, mil tal tuli ühe nädala jooksul tegeleda 57 hukkunuga ning oli päev, mil ta mattis 11 nimeta põgenikku.
Kreeklastest sotsiaal- ja humanitaartöötajate sõnul on merd ületades elu kaotanud terveid perekondi, sest ellujäänute seas ei ole olnud neid, kes hukkunuid oleks tundnud.
Osa ohvreid on saanud kaldaga kokku põrgates või siis liiga kaua vees olles kahjutusi, mille tõttu ei saa neid enam identifitseerida. Ka nemad maetakse anonüümsetena.
Sadu laste surnukehasid rannalt leidnud ja matmiseks viinud kreeklasest humanitaartöötaja Alekos Karagiorgise sõnul on tal valus, kui teab et need lapsed jäävad alati tundmatuteks.
Pärast möödunud aasta oktoobris aset leidnud väga suure arvu põgenike hukkumist hakkas lahkamisarst Theodoros Nousias neid pildistama ja DNA-proove võtma, nüüdseks on tal need olemas rohkem kui 200 Lesbose ja Samose saare juures hukkunu kohta.
Arst loodab, et nende abil õnnestub vähemalt osa hukkunutest kindlaks teha. Seni on DNA alusel saadud kindlad andmed vaid ühe süürlasest põgeniku kohta.
«Loodan, et DNA aitab enamikule ohvritest anda nime ja näo, sest need inimesed on seda väärt. Nad põgenesid kodumaalt, riskisid oma eluga ja jäid kaotajaks. Tahame anda neile vähemalt väärika matmise,» lisas kreeklane.