Medvedev mälestas stalinismiohvreid

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president asetamas lilli stalinismiohvritele.
Venemaa president asetamas lilli stalinismiohvritele. Foto: AP / Scanpix

Venemaa president Dmitri Medvedev asetas täna kimbu punaseid nelke Kaug-Idas asuva mälestusmärgi jalamile, mis on püstitatud nõukogude koonduslaagrites hukkunud stalinismiohvrite mälestuseks.


Medvedev on esimene Venemaa riigipea, kes külastas Kaug-Idas asuvat stalinismiohvrite memoriaali, milles mitmed vaatlejad näevad taas märki sellest, et Venemaa on valmis oma minevikuga silmitsi seisma, vahendas Reuters.

Medvedev kirjeldas mälestustseremoonial Gulagi vangilaagreid kui «traagilist lehekülge riigi ajaloos».

«Me mõistame, et kogu piirkonna majanduspotentsiaal on ehitatud miljonite meie kaasmaalaste vere ja higiga,» ütles Medvedev, kelle hinnangul pole praegu õigust lasta kaduma kõike seda, mis saavutati nii kõrge hinnaga.

Memoriaal asub kohas, kus vangid pandi pargastele, mis viisid neid mööda Kolõma jõge töölaagritesse. Vangide mälestuseks valmis 1996. aastal Kurbuse maski nime kandev skulptuur, mis kujutab nägu, mille silmist voolavad inimpealuudest pisarad.

«Me tahame uskuda, et see Medvedevi samm annab tugeva signaali kohalikele ja keskvalitsuse asutustele, et nad peavad stalinismi väljajuurimise temaatikale rohkem tähelepanu pöörama,» ütles memoriaali püsitanud valitsusvälise organisatsiooni esindaja Arseni Roginski.

Ka Venemaa endine president Vladimir Putin külastas sama piirkonda kolm aastat tagasi, kuid memoriaali ei külastanud. Peaminister Putin on stalinistlikud kuriteod siiski hukka mõistnud ning külastas eelmisel aastal totalitaristliku režiimi ohvritele püstitatud memoriaali Moskva lähistel.

Miljonid inimesed surid NSV Liidu liidri Josif Stalini ajal Gulagi vangilaagrites, kuid küsitlused näitavad, et paljud venemaalased igatsevad endiselt taga Stalini karmi käe poliitikat, mis nende hinnangul tagas NSV Liidu võimsuse ja edu pärast Teist maailmasõda.

Ajaloolaste hinnangul tapeti või suri Gulagi vangilaagrites aastatel 1921-1953 13 miljonit inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles