Türgi pealinnas Ankaras kärgatas eile võimas plahvatus, milles hukkus viimastel andmetel vähemalt 28 ja sai kannatada 61 inimest, teatasid võimud.
Ankaras sai võimsas plahvatuses surma vähemalt 28 ja kannatada 61 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autopommiga rünnati sõjaväekonvoid, ütles linna kuberner Mehmet Kiliclar. Plahvatus korraldati tipptunni ajal vaid 300 meetri kaugusel sõjaväe peakorterist. Sündmuskoha lähedal on ka parlament ja armee elamukompleks. Pealtnägijate sõnul oli kärgatus kuulda üle terve linna ning sündmuskohalt tõusus suitsu.
Autopommiga rünnati kümneid sõjaväelasi vedanud busside konvoid, mis oli jäänud seisma ühe valgusfoori juures, ütlesid võimud. Plahvatuse tagajärjel süttis vähemalt kaks bussi.
«Usume, et hukkunute seas oli nii sõjaväelasi kui tsiviilisikuid,» lausus Türgi asepeaminister Numan Kurtulmuş. Plahvatuse eest pole vastutust seni võtnud keegi, lisas ta.
Sõjaväe teatel toimus rünnak kohaliku aja järgi kell 18.31 (Eesti aeg sama).
Türgi politsei piiras ala ümber ning korrespondendi teatel oli hiljem kuulda ka teist plahvatust, ametnike sõnul õhkis politsei ühe kahtlase paki.
Asepeaministri sõnul oli rünnak «hästi korraldatud» ning vahejuhtumit saadeti uurima seitse prokuröri. «See rünnak oli väga selgelt suunatud meie lugupeetud riigi vastu tervikuna ning sooritati alatul, vääritul, reeturlikul ja kurikavalal viisil,» lausus ta.
Valitsus keelas meediaväljaannetel plahvatuse toimumispaigalt hukkunutest või vigastatutest videopildi edastamise ja fotode trükkimise. Sarnast keeldu on rakendatud ka varasemate rünnakute puhul.
Türgi peaminister Ahmet Davutoglu on uudisteagentuuri Reuters teatel tühistanud oma tööreisi Brüsselisse. Davutoğlu kavatses lennata eile õhtul Belgia pealinna, et kohtuda täna mitme Euroopa Liidu liidriga, arutamaks rändekriisiga seotud küsimusi enne 28-liikmelise ühenduse tippkohtumist.
Anonüümsust palunud diplomaatide sõnul jäeti 11 EL-i liikmesriigi ja Türgi liidrite vahel täna toimuma pidanud minitippkohtumine ära.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan tühistas tänasele kavandatud visiidi Aserbaidžaani, kus pidi kohtuma riigi presidendi Ilham Alijeviga.
Rünnaku mõistsid teiste seas hukka NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Saksa kantsler Angela Merkel, Prantsuse president François Hollande, Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini, Leedu peaminister Algirdas Butkevičius ja president Dalia Grybauskaitė ning Ühendriigid.
«Selliste kohutavate tegude toimepanemiseks pole mitte mingit õigustust ning tegemist on terrorirünnakuga», lausus Stoltenberg. «NATO liitlasriigid seisavad võitluses terrorismiga (Türgiga - toim.) õlg-õla kõrval,» lisas ta.
Viimasel ajal on ohvrite rohkeid rünnakuid Türgis korduvalt aset leidnud ning BBC Istanbuli korrespondendi Selin Giriti sõnul on suuremahulise terrorirünnaku toimumise tõenäosus kõrge. Möödunud kuul tappis arvatavalt äärmusrühmituse Islamiriik poolt korraldatud enesetapurünnak Istanbulis vähemalt 10 inimest, kellest enamik olid sakslastest turistid ning 2015. aasta oktoobris Ankaras kurdide meeleavaldusel korraldatud kaksik-enesetapurünnakus hukkus üle saja inimese.
Tulenevalt aina tihedamast sekkumisest Süüria konfliktikoldesse, on tõusnud ka Türgi suunaline julgeolekuoht nii Süürias ja Iraagis tegutseva sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriigi kui ka Kurdide Töölispartei (PKK) poolt.