P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees Ülemkogul: Cameronil oli varuks halb üllatus

Jürgen Tamme
Postimees Ülemkogul: Cameronil oli varuks halb üllatus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 20
David Cameroni (paremal), Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski (vasakul) ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri kehakeel öisel kohtumisel rääkis enda eest.
David Cameroni (paremal), Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski (vasakul) ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean Claude Junckeri kehakeel öisel kohtumisel rääkis enda eest. Foto: SCANPIX

Brüsselisse kogunenud Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ei jõudnud Ülemkogu esimesel päeval kokkuleppele Briti peaministri David Cameroni soovide osas.

Liidrite töine õhtusöök ja läbirääkimised venisid öhe ning Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker said ajakirjanike ette astuda alles Eesti aja järgi kell pool neli öösel. Kuid lühike pressikonverents ei tähendanud nende tööpäeva lõppu, kohe pärast seda kohtusid nad Briti valitsusjuhiga uuesti.

Kui Tusk märkis, et migratsiooniküsimuses jõudsid liikmesriigid kokkuleppele, et koostööd Türgiga tuleb suurendada ning tõenäoliselt märtsis korraldatakse sel teemal ka ühine kohtumine, siis Ühendkuningriigi puhul nentis Tusk, et vaatamata edasiminekule on kokkuleppe saavutamiseks veel palju teha. Juncker seda küsimust pressikonverentsil aga üldse ei puudutanudki.

Eesti peaminister Taavi Rõivas aga märkis, et ta usub ühise lahenduse leidmist täna hommikul. «Me ei lähe siit ära võitjate või kaotajatena. Oluline on leida lahendus, mis on kõigi jaoks õiglane,» ütles Rõivas Postimehele. Rõivas nimetas tänase päeva puhul kõige olulisemaks, et Cameron tunneks, et ta on saanud lahenduse, mida ta saab valijatele soovitada.

Me ei lähe siit ära võitjate või kaotajatena. Oluline on leida lahendus, mis on kõigi jaoks õiglane.

Lahendus peab olema selline, mis võimaldab Suurbritannial ELis jätkata, märkis Rõivas. «Me näeme, et rahva arvamuse tasakaal on õhkõrn. See tähendab, et reaalselt on oht, kas Suurbritannia jätkab või mitte,» ütles Rõivas, kelle sõnul läbirääkimised Eesti rahvuslikke huvisid ei riiva.  

Hädapidur - kui kauaks?

Postimehele teadaolevalt oli kõige suuremaks komistuskiviks Londoni vastuoluline soov pikendada nn hädapidurit, mis lihtsalt – tõsi, ka lihtsustatult – lahtiseletatult tähendab, et selle aja jooksul võivad ELi sisemigrandid saareriigi meeldivatest sotsiaaltoetustest suu puhtaks pühkida.

Kui Tusk avaldas veebruari alguses valmisolekut leppida Ühendkuningriigi liitu jäämise peibutusprogrammi osana nelja-aastase hädapiduriga, siis Ülemkogul suurendas Cameron ootamatult panuseid, soovides diplomaatide sõnul 13 aasta pikkust hädapidurit.

Nende sõnul vältaks see Cameroni soovi kohaselt esmalt seitse aastat võimalusega seda kahel korral kolme aasta võrra pikendada. Teadaolevalt olid Ida-Euroopa riigid valmis leppima kuni viieaastase hädapiduriga. Tõsi, avalikult pole neid numbreid välja öeldud ja andmed pärinevad anonüümsust palunud allikatelt.

Ilmselt tuleb riikidel täna Ühendkuningriigile teha olulisi järeleandmisi just hädapiduri pikkuse osas. Seda selleks, et Cameron saaks täna Brüsselist kodumaale lahkudes serveerida seda kodupublikule suure võiduna, mis võimaldab Ühendkuningriigil ka edaspidi ühenduses jätkata ja seda Londoni seatud tingimustel.  

Kõige suuremat vastuseisu tekitas Cameroni kava Poolas, kelle kodanikke on Ühendkuningriigis kõige rohkem. Nii on Varssavi nõudnud, et Ühendkuningriigis elavad 600 000 Poola kodaniku praegused õigused toetuste saamiseks peavad säilima.

Indekseerimine – kas Pandora laegas?

Ka soovivad vastasrinda kuuluvad riigid vältida Cameroni indekseerimise kava võimalikku laiendamist tulevikus. Praegu on Cameron nõudnud lastetoetuste indekseerimist – see tähendab, et lastetoetusi hakataks Ühendkuningriigi elavatele ELi sisemigrantidele, kelle lapsed jäid nende kodumaale, maksma mitte Ühendkuningriigi, vaid nende koduriikide süsteemi alusel.

Ida- ja Kesk-Euroopa riigid kardavad, et indekseerimist võidakse laiendada ka näiteks pensionidele. Samuti seda, et Ühendkuningriigi järel võivad indekseerimist hakata nõudma ka teised riigid, näiteks Saksamaa.

Lisaks lastetoetuste indekseerimisele ja tööturutoetustele on erimeelsusi ka finantsteenuste ja pangandusliidu küsimustes, kus pahameel lähtub eelkõige Pariisist ja Lääne-Euroopast. Näiteks on Prantsusmaa seisukohal, et euroalasse mitte kuuluvatel brittidel ei tohi olla euroala ja pangandusliitu puudutavate otsuste puhul vetoõigust.

Mis saab edasi?

Täna kell 12 Eesti aja järgi: ELi valitsusjuhid ja riigipead jätkavad Ülemkogul läbirääkimisi. Kui Ühendkuningriigi küsimuses saavutatakse kokkulepe, võib Briti peaminister David Cameron avalikustada Ühendkuningriigi referendumi kuupäeva.

17. märts: järgmine korraline Ülemkogu. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb Ühendkuningriigi küsimus taas arutlusele. Võimalik on ka erakorralise Ülemkogu toimumine juba varem, võimalik, et juba veebruari lõpus.

23. juuni: Briti meedia peab seda kõige tõenäolisemaks referendumi toimumisajaks. Seda juhul kui Cameron peaks jõudma Brüsseli ja ELi liikmesriikidega veebruaris või märtsis kokkuleppeni. Rahvahääletus Ühendkuningriigi ELi liikmesuse küsimuses peab toimuma aga hiljemalt 2017. aasta lõpus.  

Märksõnad
Tagasi üles