/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/20/5067593t1h245d.jpg)
Austria siseminister tõrjus laupäeval Euroopa Liidu kriitikat riigi otsuse suhtes mitte võtta päevas vastu rohkem kui 80 varjupaigataotlejat, öeldes, et ühenduse rändevoliniku sellekohane kaebus on esitatud valele adressaadile.
Austria tõrjus ELi kriitikat varjupaigataotlejate ülempiiri osas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peaks olema üldiselt teada, et Austria, millel pole ELi välispiiri, ei ole esimene turvaline riik, mille pinnale need inimesed (migrandid) oma jala asetavad,» lausus siseminister Johanna Mikl-Leitner uudisteagentuurile APA.
«Kui igaüks (rändevolinik Dimitris Avramopoulose) kirja sisu järgiks, siis ei oleks Austrial sellega mingit probleemi. Kuid see kiri saadeti selgelt valel aadressil,» lisas Mikl-Leitner.
Selle asemel tuleks kaebused saata turvalistesse riikidesse, mida migrandid teel Austriasse läbivad, lisas ta, viidates eelkõige Kreekale, mis on peamiseks väravaks Euroopa Liitu saabuvatele migrantidele.
2015. aastal saabus Euroopasse üle miljoni migrandi, kellest pea pooled põgenesid viis aastat kestnud Süüria kodusõja eest. Paljud neist riskisid merekõlbmatutel alustel Kreekasse ja Itaaliasse suundudes oma eluga.
Massiline sisseränne on põhjustanud poliitilist peavalu, soodustanud populistlike parteide esiletõusu ja lõhestanud Euroopa Liitu.
Austria võttis mullu vastu 90 000 asüülitaotlejat, mis on üks suuremaid näitajaid ühe elaniku kohta. Kümme korda sama palju läbis riigi teel Saksamaale või Rootsi.
Paremäärmusliku opositsiooni tõusuga silmitsi oleva kantsleri Werner Faymanni tsentristlik valitsus kehtestas sel nädalal riiki läbivate põgenike arvu päevaseks ülempiiriks 3200.
Austria on üks mitmest Schengeni ruumi riikidest, mis on taastanud mõningase piirikontrolli. Sel aastal kavatsetaks kontrolli tõhustada ja võtta aastas vastu kuni 37 500 varjupaigataotlejat.
Neljapäeval saatis Avramopoulos Mikl-Leiterile kirja, nimetades ülempiiri selgelt vastuolus olevaks Austria kohustustega Euroopa ja rahvusvaheliste seaduste suhtes.
«Austrial on juriidiline kohustus võtta vastu kõik asüülitaotlused, mis esitatakse selle territooriumil või piiril,» väitis Avramopoulos.