Igor Taro Ukraina päevik: 21.02

FOTO: mil.gov.ua

Ida-Ukrainas on veebruarikuu jooksul joonistunud välja kaks põhilöögisuunda, mida Venemaa poolt juhitavad ja relvastatud üksused on kõige intensiivsemalt rünnanud. Sündmuste areng viitab sellele, et vene hübriidarmee on seadnud endale eesmärgiks suruda Ukraina üksused välja Marjinka asulast Donetskist lääne pool ja Gorlovka ümbrusest.

Gorlovka piirkonnas on kõige tihedamaks tuletegevuse alaks Zaitsevo asula Gorlovka põhjaserval. Sealseid Ukraina armee positsioone on rünnatud järjepidevalt viimastel nädalatel ja ka enne. Eelmises päevikus sai mainitud venelaste diversiooni-luureüksuste tegevuse tõkestamist, sellele järgnes regulaarne tuletegevus sealhulgas ka 82-mm miinipildujate, granaadiheitjate, õhutõrjekahurite, soomuki pardarelvade ja käsirelvadega. Zaitsevos asub ka ajutine kontrollpunkt tsiviilisikute liikumiseks terrorivastase operatsiooni piirkonda ja sealt välja, mis on olnud nädalaid seoses tiheda tuletegevusega suletud. Tänasest pidi selle tegevus taastuma.

Sarnane olukord on ka Marjinka asulas, mille kontrollpunkt oli ka kuu keskpaigast kinni ja oli plaanis see taasavada. Ajutiselt käis kogu selle piirkonna liiklus Gorlovka ja Donetski vahel asuva Novgorodske kontrollpunkti kaudu, aga sinnagi suunda tuli raudrahet ja Ukraina võimud hoiatasid, et sulgevad ka selle kontrollpunkti, kui turvaolukord ei muutu.

Marjinka piirkonnas kandsid venelased ka märkimisväärseid kaotusi. Ukraina luureteenistuse andmetel hukkus Marjinka lähistel kolm Venemaa kaadrisõjaväelast – seersandist jaoülem ja kaks reameest, viis tükki said haavata. Mõned päevad varem said Svitlodarski platsdarmil ukrainlaste tules surma Ivanovo diviisist viis vene sõjaväelast ja kaks said haavata. Kaadersõjaväelaste rakendamine viitab tavaliselt tõsisematele eesmärkidele, mida «kasakate» abil pole võimalik ellu viia. Ukraina meedia kirjutab, et veebruaris käis Venemaa hübriidarmee poolt okupeertud aladel kahel korral Kremli kõrge ametnik Vladislav Surkov.

Ühe eesmärgina on arvatud kohalike pseudovalimistel korraldamist okupeeritud aladel, teisena – suurpealetungi kavandamist, et hõivata ka hetkel Ukraina keskvõimu kontrolli all olevad Donetski ja Luganski oblasti territooriumid. Neist oblastitest kontrollib Ukraina keskvõim jätkuvalt üle poole territooriumist, kuigi rahuajal suurima elanike arvuga linnad jäid hetkel okupeeritud alale.

Võimalik meredessandi kavandamine Mariupoli piirkonnas on samuti taas kõneks. Sellele viitab isehakanud vabariikide juhtkonna otsus moodustada meredessandi üksus, millele on Venemaa merejalaväe üksustele sarnane sümboolika ja vormiriietus. Muud loogilist seletust sellele pole, kui et soov organiseerida Vene armeele fiktiivne kate.

Iseenesest on selle tõhusus muidugi küsitav, sest kaks aastat tagasi toimunud Krimmi poolsaare sündmuste kohta on ju praeguseks ilmunud juba terve trobikond võidukaid memuaare, mille saab kenasti üheks toimikuks kokku köita, kui Venemaa poolt naaberriigi territooriumi okupeerimine ükskord rahvusvahelises sõjakohtus arutlusele tuleb. Samas hetkel muud tegevust Mariupoli suunal eriti pole, kui mõned üksikud tulevahetused Kalmiuse jõe tugipunktide piirkonnas välja arvata. Ja Luganski oblasti rindelõigul on viimati olnud küllaltki vaikne.

Positiivsetest arengutest on Ukraina pool maininud, et ukrainlastest sõjavangide piinamine olevat praeguseks lõpetatud. Ca. 140 ukrainlast on jätkuvalt kuskil Donetski keldrites vangide vahetuse ootel. Viimati sai vabaks neli sõjaväelast, aga seal seas oli ka rohkelt tsiviilisikuid, ärimehi. Venemaa enda opostsioonilises meedias ilmunud okupantide käest pääsenute jutustused on üsna õõvatekitavad – hammaste ja küünte väljatõmbamisest, kuni päris kõrilõikamiseni välja.

Ilmselt pole praeguseks enam pantvangidel terveid hambaid ega luid lihtsalt jäänud, mida purustada. Tõenäoliselt taotleb Venemaa just seetõttu Ukraina poolt ennetava amnestia väljakuulutamist terroristidele, sest igas normaalses riigis ootaks neid eluaegne vangistus.

Tagasi üles