/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/05/03/360159t1h14eb.jpg)
Vene parlamendi ülemkoja SRÜ asjade komitee esimees Andrei Moltšanovi sõnul võiksid Balti riigid võtta osa Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) parlamentaarse assamblee tööst ning taotleda soovi korral SRÜs assotsieerunud liikmesust.
Vene poliitik kutsub Balti riike osalema SRÜ töös
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks ei võiks Eesti seadusandjad SRÜ parlamentaarse assamblee tööst osa võtta - vaatlejatena muidugi, kas või mõnel tegevussuunal? Meid huvitab kolleegide vaatenurk - eeskätt küsimustes, mis ei paku ainult vastastikust, nagu ütlevad diplomaadid, vaid ka ühist huvi,» ütles föderatsiooninõukogu liige Moltšanov intervjuus BNSile.
Ta tõi näiteks, et igal aastal korraldatakse Peterburis SRÜ parlamentaarse assamblee egiidi all rahvusvahelist Neeva keskkonnakongressi. «Tänavu arutasime muu hulgas seda, kuidas käib piirivete kaitsmise ja ratsionaalse kasutamise Vene-Eesti leppe täitmine ja rääkisime mitmesuguste projektide mõjust Läänemere keskkonnale. Leian, et ka Eesti parlamendisaadikud võiksid anda seda laadi töösse konstruktiivse panuse,» ütles Vene parlamendi ülemkoja liige.
Moltšanovi sõnul on Balti riikidel võimalus saada SRÜ assotsieerunud liikmeks, et osaleda ühenduse mõnedes tegevusvaldkondades.
«Ühenduse raames funktsioneerivad kümned nõukogud ja programmid, milles osalemine võiks kolmandatele riikidele huvi pakkuda. Kui Balti riigid näitaksid üles huvi ühenduse töös sel moel osalemise vastu, võetaks nende taotlused arutusele,» lausus Vene poliitik.
Vastates küsimusele, kas SRÜ võiks saada üheks instrumendiks Venemaa ja Balti riikide suhete arendamisel, ütles senaator: «Omamata riikideüleseid prerogatiive ei saa SRÜ praegu etendada vahekohtuniku rolli mis tahes riigi suhetes kolmandate, SRÜsse mittekuuluvate riikidega. Ent nagu näeme, ei taha see alati õnnestuda ka Euroopa Komisjonil ühes tema volitustega. Igatahes Balti riikide venekeelse elanikkonna õiguste rikkumise osas ei leidunud Brüsselil vajalikke instrumente olukorra muutmiseks,» lausus ta.
«Kahepoolsete suhete küsimused peavad saama lahendatud põhiliselt kahepoolsel tasandil. SRÜ roll võib seisneda peamiselt ruumi pakkumises mitmepoolseks koostööks, kus kõrvuti praktilist laadi koostööviljade saamisega kujundataks riikidevahelise partnerluse oskusi. Võib olla kindel, et sellises formaadis ühistegevus tuleb lõpuks kasuks kõigile selles osalejatele,» ütles Moltšanov.
Poliitik avaldas veendumust, et ajapikku jõuab SRÜ niisuguste arenenud integratsioonivormideni nagu ühisraha, ühised majanduspoliitika reeglid ning kaupade, tööjõu ja kapitali vabast liikumine.
«Möödapääsmatult tekivad ka riikideülesed organid, kellele delegeeritakse osa riikide volitustest. Liikumine selles suunas juba käib - esialgu kitsamas koosseisus, kuid see-eest kiirema tempoga. Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliit juba toimib, eesmärk on muuta see 2012. aastal ühtseks majandusruumiks,» lausus Moltšanov.