Kas on oodata Kolmanda maailmasõja puhkemist?

FOTO: SCANPIX

Kaks aastat tagasi meenutati Euroopas Esimese maailmasõja (1914 – 1918) puhkemist ja tollast poliitilist olukorda, mis selle tingis.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjandusasjatundja Aki-Mauri Huhtinen loetles 2014. aastal üles märke, mis võivad viidata nüüdisajal suurema globaalse konflikti, niinimetatud Kolmanda maailmasõja võimalikule puhkemisele, kirjutab Helsingin Sanomat.

«Poliitiline olukord on muutunud ja mitte positiivses suunas. Jätkuvad suurriikide vahelised hõõrumised ja ebakõlad, mis suurendavad globaalse julgeoleku vähenemist,» teatas asjatundja siis.

Huhtinen andis nüüd uue intervjuu, milles talt küsiti, et kas kaks aastat hiljem on näha maailmas muutusi ja kas sõja puhkemise oht on suurenenud.

«Maailmas on aina enam tuumarelvi ning nüüdisrelvad on sellised, mida on lihtne ühest kohast teise paigutada. Kahe aastaga on maailmas julgeolek märgatavalt kahanenud ja ohutunne suurenenud,» selgitas sõjandusasjatundja.

Ta jätkas, et ka kahele varasemale suurele sõjalisele konfliktile eelnesid mitmed majanduslikud ja poliitilised probleemid, mis puudutasid korraga mitmeid riike.

Huhtineni teatel räägitakse igapäevaselt enam maailma erinevates paikades lahvatanud sõjalistest konfliktidest ja nendega kaasnevast.

«Tänapäeval elame maailmas, kus julgeolekugarantii on üsna väike. See ei ole normaalne olukord, vaid mingisugune lisa- või puhveraeg, mis meile antud on. Kuid kas sellest julgeoleku puudumisest midagi suuremat ja globaalsemat välja kasvab, näitab vaid aeg,» nentis soomlane.

Huhtineni arvates ei peaks meedia sõjateemal paanikat tekitama, nagu praegu ta seda tihti teeb. Pigem tuleks keskenduda konfliktiolukordade positiivsete aspektide nägemisele, sest tänapäeval kasutatakse siiski enam poliitilisi kui sõjalisi lahendusi.

Soome ekspert rõhutas, et kui Esimese ja Teise maailmasõja taga olid suured selged ideoloogilised vastased, siis nüüdisajal on maailm märksa «kirjum».

«Pigem on tegemist lokaalsete ideoloogiliste vastuoludega, millest ei pruugi midagi globaalset välja kasvada. Suured ideoloogilised vastasseisud on minevik ja neist on õpitud. Praegused konfliktid tahetakse kindlasti lahendada diplomaatilisel teel,» selgitas sõjandusasjatundja.

Huhtinen lisas, et globaliseerumise tingimustes on kogu maailm läbi põimunud ja nii või teisiti jõuame iga sõjalise konflikti puhul majandusküsimusteni ehk majanduslike hoobade abil aetakse aina enam poliitikat, ka sõjanduspoliitikat.

«Globaliseerumine ja majanduslik läbipõimumine on varasemaga võrreldes olukorda muutnud. Nüüdismaailmas ei ole ühtegi riiki, kes tahaks sõja tõttu suurt majanduslikku kahju ja majanduse kokkuvarisemist. Lokaalsete konfliktide tekitajaid siiski jätkub ja ka need konfliktid on tavaliselt seotud kellegi majandushuviga, eelkõige globaalselt tegutsevate suurfirmade huvidega,» selgitas soomlane.

Huhtineni sõnul on tänapäeval mitu erinevat poliitiliste ja majanduslike huvide tasandit, milles mängivad rolli nii valitsused kui suurfirmad. Kuid nende vahel lahvatab aegajalt konflikte, mis käivitavad lokaalsed sõjalised kokkupõrked, mille põhjuseks on tavaliselt ressursside nõudlus.

«Majandus on tänapäeva maailmas «liim», mis ei lase globaalsel tasandil suurt hävingut tekkida. Konfliktipesasid võib olla, kuid sõjategevuse jääb tavaliselt üsna väikesele alale, mitte ei levi korraga paljudesse riikidesse. Kui Süürias jääks relvarahu kehtima, siis kaoks sealt kiiresti nii mõndagi, mis seni on konflikti elus hoidnud,» selgitas ekspert.

Huhtineni sõnul on igal ajastul omad sõjad, kuid mida globaalsem  ja läbipõimunum on maailm, seda enam võidakse suurkonflikti ennetada.

Soomlase arvates ei kao sõjad kuhugi, sest inimloomuses on alati vastuolusid, võitlemine on filosoofilises mõttes osa inimühiskonnast.

Mida rohkem on maailmas konfliktipesasid, seda suurem on tõenäosus konfliktide pikaajaliseks jätkumiseks.

«Praegu on selliseid pesasid Aasias, Lähis-Idas ja ka Euroopas Ukrainas. Mida kiiremini neil aladel saadakse kehtestada püsiv relvarahu, poliitiline konsensus ja normaalse elu taastumine, seda enam väheneb tõenäosus, et võib lahvatada neist konfliktidest midagi suuremat ja globaalsemat,» selgitas Huhtinen.

Tagasi üles