/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/25/455007t1h9329.jpg)
Eesti ja Venemaa vaheline transpordikoostöö on nurgakivi kahe riigi suhete parandamisele tervikuna, leiab Vene parlamendi ülemkojas Leningradi oblastit esindav
Vene poliitik: transpordikoostöö Eestiga on baas suhete paranemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üheks meie piiriülese koostöö tähtsaimatest suundadest peaks minu veendumuse kohaselt saama transpordi areng. Pole normaalne, kui Eesti ja Leningradi oblasti vahel puudub regulaarne lennu- ja isegi rongiühendus. Arutlusel on ka ettepanekud laiendada laevasõitu mööda Narva jõge ja Peipsi järve, ehkki see puudutab enam meie naabreid Pihkvas,» ütles Moltšanov intervjuus BNSile.
Tema sõnul aitaks transpordiprojektide elluviimine kaasa ka turismi arengule ning tavaliste inimlike kontaktide laienemisele Eesti ja Venemaa vahel, mis on kõige kindlam alus suhete parandamiseks ka riikidevahelisel tasemel. Moltšanovi hinnangul tuleks koostöö planeerimisel Leningradi oblasti ja Eesti vahel määratleda prioriteetsed valdkonnad, mis oleksid mõlemale poolele kasulikud.
«Ühe hiljuti korraldatud uuringu käigus tehti katse välja selgitada, millised valdkonnad on teistest paremini valmis arenguks piiriülestes koostöövõrgustikes. Selgus, et peamiste pretendentide seas on «külalislahkuse tööstus» ehk turism, restorani- ja hotelliäri, transpordi- ja muud teenused, keemiatööstus, metalli- ja puidutöötlemine. Need on peamiselt traditsioonilised valdkonnad, ent neile hingavad kuklasse uued perspektiivikad sektorid – põlevkivienergeetika, pakkimine, farmaatsia, IT-tehnoloogiad ja biotehnoloogia,» loetles seadusandja.
Moltšanovi sõnul pole Leningradi oblasti ja Eesti piirialade koostöö lõppenud ka Vene-Eesti suhete kõige pingelisematel ajajärkudel.
«Tänaseks on langusperiood selja taha jäänud. On läbitud piiriülese koostöö algfaas, millel oli peamiselt tutvumise ja mainekujunduslik iseloom. Töö käib ka partnerlinnade nagu Jõhvi ja Kingissepa, Narva ja Jaanilinna ning Slantsõ ja Kohtla-Järve lepingute raames, ülikoolidevaheliste vahetustena ja muu selline. Tegevust neis suundades tuleb kindlasti jätkata. Nagu näitab Leningradi oblasti ja Eesti koostöö praktika, on edukad ka erinevad investeerimisprojektid,» selgitas ta.
Seadusandja osutas ka Euroopa Liidu naabrusinstrumendi ja Eesti-Läti-Venemaa partnerluse raames aset leidvat piiriülese koostöö programmile, mis kestab 2013. aastani.
«Me asume praegu uue etapi alguses: pooled on uue olukorraga kohanenud, uurinud vastastikuseid võimalusi ja vajadusi, kogunud praktilist koostöökogemust, õpetanud välja kaadrid. Erakordselt tähtis on see, et on saavutatud normatiiv-õigusliku lähenemise ühtlustumine piiriüleses koostöös Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Läbi on viidud turu-uuringud, mis aitasid välja selgitada valdkondi ja üksikuid firmasid, kes evivad vastastikku kasuliku partnerluse potentsiaali,» lausus Moltšanov.
Ta avaldas veendumust, et sellelt vundamendilt peaks koostöö arendamine praktilisemates ja vastastikku kasulikumates vormides minema kiiremini ja lihtsamalt.