/nginx/o/2015/08/07/4356549t1hc10b.jpg)
Lätis sündinud islamisusuline Fatima on üks vähestest, keda puudutaks lõunanaabrite justiitsministeeriumi kava keelata avalikes kohtades nägu varjava riietuse kandmine.
Läti moslemineiu pelgab näokatmise keeldu (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fatima, kes enne islamiusku astumist kaheksa aasta eest kandis nime Līga, on Riias elav kuuenda aasta meditsiinitudeng. Nägu varjavat niqab´i hakkas ta kandma kolme aasta eest ning Fatima sõnul ei suhtutud ühiskonnas sellesse varem negatiivselt. Kuni hakati arutama võimalust keelata Lätis burka ja niqab´i kandmine avalikes kohtades.
«Paar päeva tagasi ütles naine mulle bussis: «Ära seisa minu lähedal, seisa kuskil mujal.»,» kirjeldas Fatima hiljutist kogemust, lisades, et naine näis tahtvat teda lüüa. «Midagi sellist polnud varem juhtunud,» tunnistas Fatima.
Fatima on lõunanaabrite ringhäälingu teatel üks vähemalt kolmest mosleminaisest Lätis, kes kannab praegu nägu varjavat riietust. Kui justiitsministeeriumis välja töötatud keeld jõustub, tähendaks see, et ta peab loobuma avalikes kohtades oma näo katmisest.
«Ma ei tahaks Lätist lahkuda, ma loodan, et mul on võimalik seda vältida,» ütles Fatima, kelle sõnul ei saaks ta keeldu täita, kuna tema usk käsib tal oma nägu varjata. «Võimalik, et ma võiksin kolida maale, sest poleks üldse kena elada Riias ja kogu aeg siseruumides istuda.»
Läti justiitsministeeriumi esindaja Jekaterina Macuka ütles, et seadust alles töötakse välja ning sinna kirjutatakse sisse hulk erandeid. Näiteks ei kehtiks see arstidele, keevitajatele ja teiste elukutsete esindajatele. Samuti ei kehtiks see spordivõistlustel ning kultuuri- ja ajaloosündmustel, kus kantakse kostüüme või maske.
«Arvestades Läti ilma, tuleks seda teha ka ilma puhul, kuna me kõik katame külmakraadide korral kinni oma näo kaitsmaks end külma eest,» lisas Macuka.
Justiitsministeeriumi kinnitusel on nad valmis vajadusel seadust kaitsma ka Euroopa inimõiguste kohtus, nagu seda tegid sarnase keelu kehtestamise tõttu ka Prantsusmaa ja Belgia. Sarnane keeld on väljatöötamisel ka Eesti justiitsministeeriumis.