/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/03/05/5124335t1h5e9c.jpg)
Mitme tähtsa Poola kindrali ootamatu tagasiastumine on raputanud uut konservatiivide valitsust, mis seisab silmitsi kriitikaga nii kodu- kui välismaal seoses vastuoluliste reformidega.
Poola valitsust raputab mitme tähtsa kindrali tagasiastumine (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viis kindralit on esitanud viimastel päevadel tagasiastumisavalduse,» ütles Poola relvajõudude peastaabi kõneisik Szczepan Gluszczak reedel telekanalile Polsat.
Kindralid astusid tagasi vaid mõni kuu enne NATO suurõppuseid Poolas ning juulis Varssavis korraldatavat alliansi tippkohtumist.
Oktoobris võimule tulnud Seadus ja Õiglus (PiS) on käivitanud mitu vastuolulist reformi, mis andsid valitsusele suurema kontrolli konstitutsioonikohtu, riigimeedia ja teiste institutsioonide üle. Need sammud on tekitanud tõsist muret Euroopa Liidus ning viinud Poolas meeleavaldusteni.
Kriitikute sõnul on uus valitsus nõrgendanud majandust ning kaks reitinguagentuuri on reageerinud hoiatustega.
Gluszczak ei täpsustanud, kes tagasi astusid, kuid kohaliku meedia andmetel on kindralite seas kindralstaabi ülem Ireneusz Bartniak ning maavägede, mereväe, õhudessantvägede ja soomusvägede komandörid.
«Meil on tulemas Anaconda (õppused) ja NATO tippkohtumine Varssavis ning siin on meil nüüd komandörid, laevakaptenid, põgenemas,» tsiteeris uudisteagentuur PAP reedel asekaitseminister Bartosz Kownacki sõnu.
Ta ei öelnud, miks kindralid ameti maha panid, kuid endine kaitseminister Tomasz Siemoniak ütles, et «see on alles lõpu algus».
Õhkkond relvajõududes on väga halb, lisas ta.
Kohalik meedia spekuleerib, et tagasiastumised võivad olla reageering uue kaitseministri Antoni Macierewiczi hiljutistele sõnavõttudele, kes on lubanud kõik kommunistliku ajastu jäljed kustutada.
Macierewicz tahab blokeerida kõikide sõjaväelaste edutamise, kes astusid relvajõududesse enne raudse eesriide langemist 1989. aastal, eriti aga neil, kes õppisid endise Nõukogude Liidu sõjakoolides.