/nginx/o/2016/03/08/5136305t1h221f.jpg)
Norra kuulsaim sarimõrvar Anders Behring Breivik arvab, et vangla rikub ta inimõigusi ja ta viitas Euroopa inimõigusdeklaratsiooni artiklile kolm, mille kohaselt mitte kedagi ei tohi piinata, kohelda ega karistada julmalt, alandavalt ja ebaõiglaselt.
Norra meedia andmetel teatas Breiviku tervislikku seisundit jälgiv arstide kolleegium, et karistuse kandja ei ole kanntanud isolatsiooni tõttu, nagu ta väidab.
Breivik andis Norra riigi kohtusse põhjendusega, et ta jätkuv üksikvangistuses viibimine on ebainimlik ja alandav.
Arstide andmetel on vangi vaimne seisund ebastabiilne ja ta käitumine viitab vaimsetele probleemidele. Samas on tal sellist käitumist täheldatud pika aja vältel ja see ei ole vangistusajal muutunud. Samuti ei ole tal sümptomeid, mis viitaksid isolatsioonile, kuna tal on võimalik suhelda nii vangivalvurite kui arstidega, kuigi mitte teiste vangidega.
Justiitsekspertide arvates võetakse kohtus arvesse arstide poolt koostatud Breiviku vaimset tervist puudutavat raportit. Kohus Breivik versus Norra riik algab 15. märtsil Oslo lähedases Skieni vanglas, kus mõrvar karistust kannab. Julgeolekukaalutlustel leiab kohus aset vanglas, kuna Breivikut peetakse liiga ohtlikuks selleks, et teda tavakohtusse viia.
Breivik elab Skieni vanglas kolmes kongis, millest üks on magamiseks, teine õpinguteks ja kolmas treenimiseks. Tal on ka televiisor, mängukonsool ja arvuti, kuid tal ei ole internetiühendust.
Kord nädalas pääseb ta ruumidesse, kus ta saab ise kohvi, teed ja süüa valmistada, mänge mängida ning vestelda vangivalvurite ja arstidega.
Anders Behring Breivik tappis 2011. aasta juulis Oslos ja Utøya saarel 77 inimest, mille eest ta kannab Norras tapmise antavat 21 aasta pikkust maksimumkaristust.
Kui vanglaeksperdid ja arstid arvavad, et Breivik võib ka pärast 21 aastat vanglat ühiskonnale ohtlik olla, võidakse ta karistust pikendada.