Mauritaanias puudub vägistamist puudutav seadusandlus ning mittetulundusühingud on hakanud võitlema riigis selle vastu, et vägistamisohvreid vangi pannakse.
Mauritaanias võib vägistamisohver vangi sattuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CNN avaldas loo 25-aastasest Mahjoubast, kes vägistati märtsis. Naisel soovitati juhtunust vaikida, kuna kohtusse minnes võib ta ise vanglas lõpetada.
Vägistamisohvritega töötava ÜRO toetatud organisatsiooni AMSME teatel muutuvad Mauritaania seaduste järgi kurjategijaks naised, mitte vägistajad ja ühiskond tõrjub ohvreid.
«Olen kindel, et kui tõstaksin häält, mõistetakse mind ühiskonna poolt süüdi ja maksan selle eest rängalt... Ja tulemuseks on see, et jään elu lõpuni üksikuks,» avaldas Mahjouba. «Konsulteerisin salaja advokaadiga ja ta soovitas mul tõsiselt õiglust mitte taga otsida, kuna see saadaks mu vangi. Tean, mis juhtus teiste tüdrukutega, kes otsustasid minna kohtusse ja ühiskonnaga silmitsi seista. Nende elud hävitati täielikult igaveseks. Seega ma tean juba ette, mis mind ootab, kui seda teed lähen. Islamivabariigis pole kohta vägistamisohvritele nagu mina.»
Mauritaania seadusandlus põhineb šarial ja seadustik keelab abieluvälised intiimsuhted. Selle kohaselt on ka vastastikusel nõusolekul alustatud abieluvälised seksuaalsuhted kuritegevus.
«Kui vägistatud naine ei too tugevaid tõendeid, mis pole sugugi lihtne, siis neid süüdistatakse Zinas, see on araabia keelne sõna, mis tähendab abieluvälist seksi, ja naine lõpetab vanglas. Ja kuna vägistamisohvreid süüdistatakse alati Zinas, tekitab see palju probleeme,» sõnas õigusekspert ja valitsuse nõunik Sidi Athman Ould Sidi Salem. «Vägistamiste probleem on üks paljudes tabudest, mida pole uuritud.»
Endine ämmaemand ja AMSME president Zeinebou Mint Taleb Moussa, asutas 2001. aastal El Wafa keskuse, et aidata vägistamisohvreid.
«Mauritaania seaduses ei mainita sõnu nagu seks või seksuaalne vägivald. Kõik sõnad, mis on seksiga seotud, on täielik tabu ja neid ei või avalikult mainida,» selgitas naine.
2008. aastal registreeris AMSME 308 ja 2009. aastal 205 vägistamisjuhtumit, kuid registreeritud vägistamised olevat vaid jäämäe tipp.
Mint Taleb Moussa sõnul toovad ohvrid oma perele häbi ja rikuvad oma maine, seetõttu on vaid mõnel üksikul naisel julgus kuriteost teatada. Naine on üritanud meedia kaudu probleemist rääkida ja inimesi valgustada, kuid kõik tema katsed on luhtunud. Hiljuti keelati telekanalile toodetud saade, mis vägistamisohvritest räägib.
Inimesed ei mõista, et vägistamisohver pole endaga juhtunus süüdi ning, et kurjategija on hoopis vägistaja.
Nüüd loodetakse selle peale, et seadusandlusesesse luuakse vägistamist puudutav paragrahv.