25-aastane Dajana Djuric on tõenäoliselt ainuke naissoost korstnapühkija Bosnia ja Hertsegoviinas. Talviselt libedad katusekivid ja kurjad koerad tänaval on vaid mõned väljakutsed, millega tal rinda pista tuleb.
Reutersi reportaaž: Bosnias tegutseb kuueaastaselt karjääri alustanud naiskorstnapühkija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine hakkas ametit õppima juba kuueaastaselt oma isalt, kes pärast Saksamaal töötamist pani kodumaale naastes püsti korstnapühkimisäri.
Brcko ülikoolis õppis naine keskkonnatehnikuks ning seejärel töötas Belgardi ülikoolis abikorstnapühkijana.
«Algul oli korstnapühkimine rohkem hobi, aga nüüd on muutunud päris elukutseks,» ütles Djuric Reutersile. Naine töötas terve kraadiõpingute aja töötas samuti korstnapühkijana. Nüüd kirjutab ta magistritööd korstnatest ning üritab seal ühendada keskkonnasäästlikku suhtumist oma hobiga. Korstnatest tulev suits saastab õhku, kui neid korralikult ei puhastata.
Perekonnafirma on juba moodsad vahendid kasutusse võtnud ja kasutab korstnate olukorra hindamiseks näiteks kaameraid. Samuti on puhastamiseks kasutusel loodussõbralikud meetodid.
Djuric möönab, et tema hobi puhul on ka vähem meeldivaid aspekte. Talv on kõige hullem. Ükskord sain ma kõvasti viga, kui peaaegu viie meetri kõrguselt alla kukkusin. Pidin voodirežiimil olema kolm kuud. Ka on ta töötegemise ajal saanud koeralt kuklast hammustada.
