Viis aastat tagasi, 11. märtsil 2011 tabas Jaapani kirdeosa maavärin ja tsunami, mille tagajärjel hukkus umbes 19 000 inimest ja kannatada sai Fukushima tuumajaam.
Pildid: Jaapani looduskatastroofist möödub viis aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna mälestatakse kogu Jaapanis neid, kes siis elu kaotasid, edastab AFP.
Maavärin magnituudiga üheksa leidis aset pärastlõunasel ajal kell 14.46 kohaliku aja järgi ning seismoloogide teatel oli see läbi mõõtmisajaloo üks kauem kestnud maavärinaid.
Maavärinale järgnes kohe tsunami, mille tõttu ohvrite arv oli väga suur ja purustusi palju.
Umbes 19 000 hukkunust jäi tsunamis kadunuks 2600 inimest, hävines 128 000 hoonet ning rohkem kui üks miljon ehitist sai kannatada. Vee alla jäi üle 560 ruutkilomeetri maad.
Maavärina ja tsunami piirkonnas asuv Fukushima tuumajaam jäi maavärinas terveks, kuid tsunamis mitte. Randa jõudnud 39-meetrine laine oli tuumajaamani jõudes vajunud 15-meetriseks, kuid siiski kahjustas jaama nii palju, et kolmes tuumareaktoris tekkis leke.
Maavärina tõttu kadus tuumajaamast elekter ja käivitati varugeneraatorid, kuid jahutussüsteem ei pidanud vastu ja jahutusvesi hakkas keema. Kolme reaktori tuumad sulasid ja tekkis plahvatus.
Keskkonda sattus suures koguses radioaktiivset ainet, mille tõttu inimesed evakueeriti kuni 20 kilomeetri raadiuses tuumajaamast. Oma kodudest jäi ilmas 150 000 inimest, kes paigutati esmalt elama ajutistesse varjupaikadesse, hiljem Jaapani teistesse piirkondadesse.
Ekspertide sõnul on Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetus pärast Ukraina Tšornobõli tuumakatastroofi raskuselt teine.
Maavärina ja tsunami järgselt oli elukohata jaapanlasi kokku pool miljonit. Lisaks farmeritele, kaotasid töö ka kalurid, kuna katastroofi alal oli tekkinud kiirgus, mis mõjutas pinnast ja merd.
Japaani võimude teatel ei ole siiski tuumajaamakatastroofi tõttu kasvanud vähki haigestunute ja selle tagajärjel surnute arv.
Fukushima tuumajaamas on kiirgus seni kõrge ja see tapaks ilma kaitsevahenditeta inimese kiiresti. Tuumajaama kõige ohtlikemasse paikadesse on saadetud vaid roboteid ja uurimine on näidanud, et kiirgus mõjutab ka nende elektrisüsteemide tööd.
Pärast katastroofi oli puhas vesi Fukushima piirkonnas suur probleem, kuna vihm pesi radioaktiivset saastatust pinnasesse ja põhjavette. Osa saastunud veest jõudis merre, mille tõttu oli palju surnud mereloomi, kalu ja -taimi.
Fuksuhima tuumajaama operaatorfirma Tokyo Electric Power Company (TEPCO) teatel on piirkonna põhjavesi hakanud puhastuma, kuid see vesi, millega jahutatakse tuumajaama reaktoreid on kõrge kiirgustaseme tõttu ikka ohtlik.
Fukushima aladelt on eemaldatud üheksa miljonit kuupmeetrit saastunud pinnast ja taimestikku, kuid see on puhastamist nõudvast alast vaid kümnendik.
Pärast maavärina ja tsunami tekitatud probleeme tuumajaamas, on üha enam neid jaapanlasi, kes on tuumaenergia vastu.
Jaapanis suleti pärast Fukushima tuumajaama katastroofi kõik 50 tuumajaama, nüüdseks on käivitamisluba palunud 25 tuumajaama, kuid vaid kolm on vastanud turvalisusnõuetele ja selle saanud.