Trumpi kõnede uurijad: nädalas üle 60 vale ja liialduse (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Donald Trump
Donald Trump Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriikide tuntud ärimees Donald Trump on vabariiklaste kõige populaarsem presidendikandidaat, kes enda arvates ütleb alati tõe välja ja ei liialda.

USA väljaanne Politico edastas, et Trump ei ole elukutseline poliitik, kuid oma kõnedega annab nii mõnelegi tuntud poliitikule silmad ette, kuna tal on nädalas üle 60 vale ja liialduse.

Selle väljaande esindajad uurisid Trumpi ühe nädala kõnesid ning leidsid, et nelja poole tunni pikkuses esinemises oli palju liialdusi, vigu ja valesid.

Kõnesid uurinutele jäi silma näiteks, et Põhja-Carolinas Concordis sõnas Trump «USAsse jõuab sadu tuhandeid Jaapani autosid, kuid USA ei saada Jaapanisse peaaegu mitte midagi» ehk jutt käis USA-Jaapani väliskaubandusest.

Trumpi andmetel on kahe riigi vaheline kaubandus tasakaalust väljas, kuid tegelikult on see vale, sest USA viis möödunud aastal Jaapanisse 62 miljardi dollari eest kaupa. Jaapan saatis USAsse kaupa 100 miljardi dollari eest, seega on vahe 38 miljardit dollarit.

Trumpi kõnedes on liialdus ka USA tervisekindlustuse kohta. Demokraadist presidendi Obama poolt algatatud sotsiaalprogrammi Obamacare kohaselt tahetakse ka vaesemale elanikkonnale tagada tervisekindlustus, kuid vabariiklastele see samm ei meeldi ja selle tõttu on see pidevalt nende kriitika all.

«Meil on kohutav tervisekindlustus, mis kallineb 35 – 55 protsenti,» teatas Trump.

Tegelikult on alates Obama presidendiks saamisest USAs tervisekindlustuse maks tõusnud keskmiselt 5,8 protsenti. Obama valitsemise eelsel ajal kasvasid tervisekindlustuse kulud keskmiselt 13,2 protsenti.

Kõnede uurijate teatel püüab Trump oma kõnedes näidata, et praegu võimulolijad on läbi ja lõhki korrumpeerunud.

Vabariiklaste presidendikandidaadi kõnedest paljastusid mitmed valed, millest üks on, et Trump ei ole miljardärist kandidaadina vajanud oma kampaanias rahalist toetust. Seda valet kasutas ta nädala jooksul vähemalt kolm korda. Samuti väitis Trump, et ta tal on vabariiklastest kandidaatidest kõige väiksemad kampaaniakulud.

Tegelikkuses oli Trump saanud jaanuari lõpu andmetel oma kampaania jaoks 7,5 miljonit dollarit rahalist toetust ning ta leheküljel on suur nupp «anneta». Leheküljel palutakse edastada krediitkaardiandmed ja annetatava summa suurus. Seni on suurim üksikannetaja poolt antud summa olnud 2700 dollarit.

31. jaanuari seisuga on Trump oma kampaanias kasutanud 23,9 miljonit dollarit, samas kui Ohio kuberner ja Trumpi konkurent John Kasich on valimiskampaanias kulutanud vaid 7,2 miljonit dollarit. Kui juurde liita Kasichi toetajate antud summad, siis jäävad Kasichi kulutused ikkagi alla 20 miljoni dollari.

Trump on oma kampaaniafondi ise andnud 250 318 dollarit, ülejäänud 17,5 miljonit dollarit on ta laenanud.

Trump on oma esinemistes teinud mitmeid arvutusvigu, kas siis meelega või kogemata. Üks neist pärineb möödunudteisipäevasest Florida kampaaniast.

«New Hampshire´is kasutasin 1,5 miljonit dollarit, kuid on keegi, kes siis kulutas 48 miljonit dollarit. Mina olin seal esimene, see keegi oli alles viies,» teatas Trump möödunud teisipäeval.

Tegelikult kulutas Trump siis 3,1 miljonit dollarit  ja Jeb Bush, kellele Trump viitas, kulutas New Hampshire´is 36 miljonit dollarit. Bush oli seal tegelikult populaarsuselt neljas, mitte viies.

Tagasi üles