/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/06/4853975t1h77d7.jpg)
Saksa valitsus otsustas karmistada vägistamisseadust, et hõlmata ka juhtumeid, kus ohver ei ole seksuaalvahekorraga nõus, kuid ei avalda füüsilist vastupanu.
Saksamaa karmistas Kölni rünnakute mõjul vägistamisseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kantsler Angela Merkeli valitsus kirjutas eelnõule alla, nüüd vajab see veel parlamendi heakskiitu. Seaduse karmistamine on seotud aastavahetusega Kölnis, kus arvukad seksuaalrünnakud pälvisid ulatusliku meediakajastuse ja avalikkuse pahameele.
Justiitsminister Heiko Maas ütles, et seaduseelnõu on tähtis samm seksuaalse enesemääramise tugevdamise suunas ja märkis, et seni on Saksa seadustes olnud lubamatud lüngad, mistõttu ei ole tagatud kaitse seksuaalsete rünnakute ja seksile mõjutamise eest.
Praeguste seaduste järgi peab vägistamisest kohtule teatanud isik suutma tõestada, et ta keeldus seksist sõnades, kuid osutas ka füüsilist vastupanu.
Maasi sõnul vastab uus seadus paremini tegelikele olukordadele, milles suurem osa rünnakuist aset leiab. See kätkeb olukorda, kus ohvritele tungitakse kallale ootamatult, aga ka hirmutamist ja vägivallaga ähvardamist.
Vaimse vägivalla aspektist mainitakse olukordi, kus tööandja survestab alluvat seksima, ähvardades vastasel korral vallandamisega.
Uudisteagentuuri DPA vahendatud andmetel leiab Saksamaal aastas aset 8000 vägistamisjuhtu, aga vaid iga kümnes ohver pöördub politsei poole. Ja vaid üks kümnest politseisse jõudnud juhtumist lõppeb süüdimõistmisega.