Norra valitsus kiitis heaks palju poleemikat tekitanud mälestusmärgi

Utøya terrorirünnaku ohvrite mälestamine 2011. aasta suvel Foto: SCANPIX

Norra valitsus kiitis lõpuks heaks 2011. aasta Utøya saare terrorirünnaku 69 ohvri mälestusmärgi, mis loodetakse püstitada ühe aastaga.

Mälestusmärgi loojaks on rootslasest kunstnik Jonas Dahlberg, kuid tema pakutud disain tekitas norrakate seas kriitikat ja vaidlusi, edastab Yle.

Sørbråteni neemele, millelt on hea vaade Utøya saarele, kavandatav mälestusmärk kannab nime «Lahtine haav», koosnedes kahest osast ja meenutades haava. Mälestusmärgile graveeritakse saarel hukkunute nimed.

Mälestusmärgi rajamisel eemaldatud looduslikest kividest tehakse mälestusmärk Oslosse, kus valitsuskvartalis hukkus mitu inimest.

«Vajame rahvana paika, kus saame leinata ootamatult elu kaotanuid ja hoida nende mälestust, kelle elu hävitati,» teatas haldusminister Jan Tore Sanner.

Äärmusvaadetega Anders Behring Breivik lasi 22. juulil 2011 Utøya saarel maha 69 Norra Tööpartei noortelaagris olnud inimest, mõni aeg varem oli ta pannud Oslo valitsuskvartalis pommi plahvatama. Selles rünnakus kaotas elu kaheksa inimest.

Enamik norrakaid on Utøya saare lähedase mälestusmärgiga nõus, kuid Sørbråteni elanikud on selle vastu, kuna nad ei soovi iga päev näha 40 meetrit pikka ja 3,5 meetrit laia «haava», mis terroritegu meenutab.

Kohalikud ähvardasid anda Norra riigi kohtusse, kui valitsus peaks mälestusmärgi rajamise heaks kiitma.

Mälestusmärgi kunstnik Dahlberg on püüdnud Sørbråteni elanikke mõjutada ja loodab, et probleem laheneb.

Utøya saarel avati hukkunutele mälestusmärk möödunud suvel. Tegemist on saare kõige kõrgemas kohas asuva, puul rippuva poolteisemeetrise metallkeraga, millele on graveeritud ohvrite nimed ja vanus. Mälestusmärgilt puuduvad üheksa noore nimed, kuna nende pered seda ei soovinud.

Terroriteod korda saatnud Brevik saadeti 21 aastaks trellide taha.