/nginx/o/2016/02/04/5009043t1h9f43.jpg)
Pärast Saksamaale saabumist käib Naji ustavalt Al Nuri mošees, sest seal kogunevad «tõelised moslemid» kes on oma «religioonile pühendunud».
Saksamaa kardab džihaadi tagasilööki (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma perekonnanime Naji Financial Timesi reporterile avaldada ei tahtnud. Aga ta on üks paljudest Süüria põgenikest, kes Berliinis Neuköllni linnaosas Al Nuri mošees palvetamas käib.
Al Nur on üks vähestest Berliini mošeedest, kus araabia keelt kõneldakse. Araabia maadest saabujaid võetakse seal soojalt vastu.
Tuntud on Al Nur aga ka teisel põhjusel – sidemete tõttu radikaalse islamiga. Juba aastaid on see inetus tööstusrajoonis tegutsev mošee Saksa sisejulgeoleku jälgimisnimekirja ilmestanud.
Regulaarselt sünnitab Al Nur tulihingelisi imaame nagu Abdallah Khalid Ismail – Taani jutlustaja, kes hüüab oma jutlustes Allahi poole, et too «hävitaks juudid.»
Fakt, et süürlased nagu Naji nüüd Al Nuris käivad, on pannud Saksa ametnike seas häirekellad helisema. Nad aimavad, et siinsamas kodumaal kasvanud võitlejad värbavad ja radikaliseerivad Süüriast saabunud sunni moslemeid.
Brüsseli plahvatuste kiiluvees kardavad ametnikud, et Saksamaa – mille moslemi kogukonda sisseränne täna tempokalt paisutab – on järgmine.
Saksamaa rahvarohkeima Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseluure juht Burkhard Freier on kirjutanud üles üle saja juhu, kus salafistid pagulaskeskustesse siseneda on üritanud, et sealseid asukaid võitlejaiks värvata.
Freieri sõnutsi on peamiseks sihtgrupiks teismelised noormehed, kes saabuvad Saksamaale üksi. Võimud on seepeale keelustanud fundamentalistlike rühmituste külastused keskustesse, kuid Hamburgi parlamendi liikme Cansu Özdemiri sõnutsi on nood lihtsalt lähenemist muutnud.
«Enne käisid nad suurte rühmadena ja üritasid sisse saada,» ütles ta. «Nüüd on nad targemad. Nad imbuvad varjupaikadesse, sokutavad sinna oma inimesi.» Rahvaesindaja andmetel meelitavad ekstremistid põgenikke abipakkumiste ning tasuta lõunate ja rõivastega radikaalsematesse mošeedesse.
Berliini linnavalitsusest öeldi, et siin-seal on islamistidel õnnestunud saada oma liikmeid tööle varjupaiku valvavatesse turvafirmadesse. Samuti on paigutatud «omi» araabia keele tõlkideks ning «kultuurivahendajateks» migrante «integreerima».