Ameerika Ühendriikide uimastitega võitlev agentuur DEA (Drug Enforcement Administration) kulutas 86 miljonit dollarit luurelennukile, millega taheti teha narkoluurelende Afganistanis, kuid seni ei ole seda lennukit kordagi kasutatud.
USAl on 86 miljonit dollarit maksnud luurelennuk, mida ei ole kordagi kasutatud
ATR 42-500 lennuki abil plaaniti koguda andmeid afgaanide narkokaubanduse ja narkotaimede põldude kohta, kuid USA justiitsministeeriumi inspekteerimine näitas, et nimetatud kallis lennuk on seni DEA laohoones Delaware`i osariigis, edastab BBC.
Raporti kohaselt võibki see lennuk sinna jääda, kuna DEA koostöös USA kaisteministeeriumiga lõpetas Afganistani narkokaubanduse vastase programmi 2015. aastal, samas osteti see lennuk just selle programmi jaoks.
Lennuki hoiustamine on läinud mõlemale ametkonnale maksma kena summa.
USA kaitseministeerium kulutas narkoluurelennukile 67,9 miljonit dollarit ning eesmärgiks oli ehitada Afganistani Kabuli angaar, kuhu see oleks paigutatud ja kust ta oleks lennanud luurelende tegema. Algselt plaanituga võrreldes kerkisid lennukile tehtud kulutused neljakordseks.
Uurimisraporti kohaselt ei võtnud DEA lennukit ostes arvesse mitmeid nüansse, kaasa arvatud narkoluurelendudeks väljaõppe saanud pilootide olemasolu ning mehhaanikute ja lennuki varuosade vajadust.
«Kuigi DEAl on see lennuk olnud seitse aastat, ei ole sellega kunagi ühtegi lendu tehtud. Oletatavalt ei leia Afganistanis neid lende kunagi aset,» nentisid raporti koostajad.
DEA tegi pärast kriitikat ettepaneku kasutada ATR 42-500 lennukit Kariibi mere saarte ja Lõuna-Ameerika narkokaubanduspiirkondade luurelendudeks. Justiitsministeeriumi esindajate teatel ehitati see lennuk spetsiifiliselt Afganistani jaoks ja teises paigas lennates võivad tekkida ettenägematud probleemid.
Lisaks kasutuna seisvale lennukile on USA ametkonnad kulutanud veel palju raha Afganistani projektidele, mis ei ole teoks saanud või on seda poolikult. Näiteks kulutati kuus miljonit dollarit Itaalia kašmiirkitsedele, millega taheti aidata Afganistani kašmiiritööstust.
USA justiitsministeeriumi alluvuses oleva Afganistani abiprojekti tegevust uuriva ametkonna esindaja John Sopko andmetel sõid afgaanid neile USA poolt saadetud kallihinnalised kitsed tõenäoliselt ära.
USA võimude teatel on Afganistanis seni palju petmist ja korruptsiooni, mille tõttu abiks antud summad on esialgselt planeeritust märgatavalt suuremad.