/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/03/31/5212289t1hca76.jpg)
2002. aastal Nobeli kirjanduspreemia pälvinud ungarlane Imre Kertész suri 86 aasta vanusena pärast pikka haigust, teatas tema kirjastaja.
Suri ungarlasest kirjandusnobelist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kertész oli 20. sajandi üks kõige mõjukam ungari kirjanik, mitte üksnes läbi oma tööde, vaid ka mõtete ja maailmanägemuse tõttu,» ütles Magvető Publishing juht Krisztian Nyary uudisteagentuurile AFP.
Rootsi akadeemia tõi Kertészile Nobeli preemiat andes välja, et tema teosed räägivad üksikisiku kogemustest ajaloo barbaarse omavoli vastu.
Ungari-juudi päritolu kirjanik sündis Budapestis 1929. aastal. 15-aastasena sattus ta Auschwitzi ja sealt edasi Buchenwaldi vangilaagrisse, kus ta vabastati 1945. aastal.
Kertész töötas alguses toimetaja ja saksakeelse kirjanduse tõlkijana. Aastatel 1963-1973 kirjutas ta oma esimese romaani «Sorstalansįg», mis räägib sellest, nagu ka kogu ülejäänud Kerteszi looming, holokaustist ja kultuurist, totalitarismist, modernsest ajast ja vabadusest.
Lisaks oma esimesele romaanile on Kertész avaldanud romaanitriloogia: «A nyomkeresö» 1977, «A kudarc» 1988 ja «A meg nem születt germekét» 1996. Teiste tema tähtsamate teoste seas on ka mõtteraamat «Gįlyanapló», mis ilmus aastal 1993.