/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/05/5232717t1h0d2a.jpg)
Islandi parempoolne koalitsioonivalitsus nimetas reedel senise põllumajandusministri Sigurður Ingi Jóhannssoni uueks peaministriks.
Islandi võimuliit nimetas põllumajandusministri peaministriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Sigmundur Davíð Gunnlaugsson oli sunnitud teisipäeval seotuse tõttu «Panama dokumentide» skandaaliga tagasi astuma.
Islandi võimuparteid Progressipartei ja Iseseisvuspartei otsustasid kolmapäeva õhtul peetud kõnelustel anda peaministrikoha Jóhannssonile, ütles Progressipartei parlamendisaadik Höskuldur Þórhallsson (Thorhalsson) ajakirjanikele.
Niinimetatud Panama leke hõlmas 11,5 miljonit dokumenti, mis paljastasid ka paljude poliitikute, teiste seas 12 praeguse või endise riigipea või valitsusjuhi seotuse offshore firmadega.
Lekkinud maksudokumendid näitavad, et Islandi peaminister ja tema abikaasa Anna Sigurlaug Pálsdóttir kasutasid maksuparadiisi ettevõtet miljoniste investeeringute varjamiseks.
Valitsusjuhi tagasiastumist nõudvale petitsioonile andis allkirja üle 25 000 islandlase. Teisipäeval loopisid meeleavaldajad parlamendihoonet munade ja jogurtiga. Islandlaste raev on seletatav mõne aasta taguse finantskriisiga, kui varisesid kokku mitu kohalikku panka ja peaministri abikaasa firma Wintris on üks ettevõtetest, mis pankrotipesadest miljoneid nõuab.
Lekitatud dokumentide kohaselt ostsid Gunnlaugsson ja tema abikaasa 2007. aasta detsembris Briti Neitsisaartel firma Wintris Inc. 2009. aastal müüs peaminister oma osaluse ühe dollari eest abikaasale.
Gunnlaugsson ei deklareerinud 2009. aastal paremtsentristliku Progressipartei ridades parlamenti pääsedes osalust firmas.
Rahvusvaheline Uurivate Ajakirjanike Konsortsium (ICIJ) avaldas pühapäeva õhtul Panama advokaadibüroost Mossack Fonseca lekitatud dokumentidele toetuva ajakirjandusliku uurimustöö, millest selgub, kuidas maailma rikkad ja mõjuvõimsad inimesed kasutasid aastatel 1977-2015 oma varade varjamiseks panku, õigusbüroosid ja riiulifirmasid.