Armeenia: Venemaa relvamüügi peatamine Bakuule ei lahendaks probleemi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Armeenia sõdur Mägi-Karabahhia piirkonnas
Armeenia sõdur Mägi-Karabahhia piirkonnas Foto: SCANPIX

Venemaa keeldumine müüa Aserbaidžaanile relvi ei lahendaks probleemi, sest Bakuul on võimalik osta relvi Türgilt ja Iisraelilt, ütles Armeenia peaminister Hovik Abrahamjan eile.

«Kui neil on võimalik osta, siis nad seda ka teevad. Kui mitte Venemaalt, siis Türgilt või Iisraelilt,» ütles Abrahamjan Jerevanis Armeenia ajakirjanikele pärast kohtumist Vene peaministri Dmitri Medvedeviga.

Armeenia president Serž Sargsjan ütles ütles üleeile, et Jerevan ei kiida heaks Vene relvamüüki Aserbaidžaanile.

«Venemaa on meie strateegiline liitlane, me kuulume samasse julgeolekusüsteemi (Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsioon). Loomulikult suhtume me valulikult tõika, et Venemaa ja teised selle liidu riigid müüvad Aserbaidžaanile relvi,» ütles Sargsjan Berliinis koos Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga antud pressikonverentsil.

«Kuid te mõistate, et meie võimalused neid protsesse mõjutada on piiratud,» märkis president.

Venemaa on Armeenia tähtis liitlane ning riigis asuvad Vene sõjaväebaasid.

Aserbaidžaan ja Armeenia jõudsid teisipäeval neli päeva kestnud vaenutegevuse järel Mägi-Karabahhi rindejoonel kokkuleppele relvarahus.

Ööl vastu 2. aprilli Karabahhis puhkenud kokkupõrgetes hukkus vähemalt 64 inimest, tegemist on tõsiseima vägivallapuhanguga pärast Karabahhi sõja lõppemist 1994. aastal.

Tagasi üles