Peruus eile korraldatud presidendivalimiste esimeses voorus ei selgunud võitjat, sest ükski kandidaat ei kogunud vajalikku rohkem kui 50 toetusprotsenti, teatas keskvalimiskomisjon.
Peruu presidendivalimistel tuleb teine voor
11. aprill 2016, 03:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeses voorus sai enim hääli konservatiivide kandidaat Keiko Fujimori, kelle toetus jäi esialgsetel andmetel veidi alla 40 protsendi.
Fujimori teise vooru võimalik vastane selgub alles pärast kõikide häälte kokkulugemist, sest toetus Wall Streeti investorile Pedro Pablo Kuczynskile ja vasakpoolsele kongressiliikmele Veronika Mendozale on viimastel andmetel peaaegu võrdne. Mõlemad koguvad umbes 20 toetusprotsenti.
Lõplikke tulemusi on oodata juba mõne tunni pärast.
Valimistel sai osaleda umbes 23 miljonit Peruu kodanikku ning hääletamine on riigis kohustuslik.
Keiko Fujimori isa Alberto Fujimori oli riigipea 1990.-2000. aastani ning sõdis sel perioodil ägedalt maoistliku rühmituse Särav Tee vastu. Sellest vastuolulisest võitlusest ühiskonnale tekkinud trauma mõjutab poliitikat riigis tänaseni.
On neid, kes peavad Alberto Fujimorit suurkujuks, sest suutis Särava Tee enamjaolt seljatada ja saada kontrolli alla ka tollal riigis tekkinud hüperinflatsiooni.
Samas on ligi pooled Peruu kodanikest öelnud, et ei kavatse iialgi hääletada kunagise riigipeaga seotud isikute poolt. Alberto Fujimori vastu meelestatud panevad talle pahaks Särava Tee vastu viljeletud sõjas toime pandud inimõigusrikkumisi ja käsku, mille alusel pidi 1992. aastal tankide ähvardusel oma uksed sulgema riigi kongress.
Endine riigipea mõisteti süüdi loa andmises surmasalkade kasutamiseks ja korruptsioonis ning kannab praegu talle määratud 25 aasta pikkust vanglakaristust.
Analüütikute hinnangul annab Alberto Fujimori polariseeriv pärand teises voorus hea võimaluse Keiko Fujimori vastasele. Fujimori tõotas, et valituks osutumisel ei anna ta oma isale armu.
Valimiste eel ei lubanud valimistribunal kandideerida kahel isikul, kelle seas oli Fujimori tugevaimaks rivaaliks peetud kandidaat. Olukord tekitas ühiskonnas laialdast pahameelt ning otsuse seadis küsimärgi ka Ameerika Riikide Organisatsioon.