Halonen toetab soomlaste NATO-vastalisust

Mari Kamps
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarja Halonen ja Dmitri Medvedev Moskvas novembris 2010.
Tarja Halonen ja Dmitri Medvedev Moskvas novembris 2010. Foto: SCANPIX

Soome president Tarja Halonen ütles uusaastakõnes, et toetab soomlaste soovi püsida väljaspool NATOt.

Usutav riigikaitse ei eelda kuulumist sõjalistesse liitudesse, vaid hoopis häid suhteid naaberriikidega, vahendas YLE.

Halonen viitas kõnes värskele küsitlusele, mille järgi soomlased toetasid riigi püsimist väljaspool sõjalisi liite ja rõhutasid heanaaberlike suhete tähtsust.

President rõhutas, et jagab soomlaste enamuse arusaamist turvalisuse põhilistest alustest. «Olen teinud omalt poolt kõik heade ja aktiivsete koostöösuhete sisse viimiseks kõigi naabritega. Võin kinnitada, et suhted on väga heas korras.»

Hiljuti oli teiste hulgas ka näiteks ekspresident Martti Ahtisaari öelnud, et soomlaste NATO-vastasus nõrgendab riigi välist kuvandit.

Halonen rääkis uusaastakõnes ka inimeste seisukohtade teravnemisest nii Soomes kui välismaal. Samas rõhutas ta, et sallimatus ei ole probleemide lahenduseks. Presidendi sõnul saab demokraatia puhul otsustavaks enamuse seisukoht, kuid see peab toimuma vähemuse inimõigusi austades ja kaitstes.

Haloneni sõnul on Euroopa Liidu liikmed tihedalt üksteisega seotud ja ühe riigi tegevus avaldab mõju ka teistele, olgu küsimus majanduses või inimõiguste rikkumises. Rahvusvahelised kokkulepped ei aita, kui liikmesriikidel või nende kodanikel puudub tahe tegutseda.

Sarnaselt varasemate uusaastakõnedega puudutas Halonen ka nüüd heaoluühiskonna murenemise teemat. Ta tõi välja sissetulekute suure erinevuse, toimetuleku probleemi ja põhiteenuste kättesaadavuse.

Halonen rõhutas, et poliitika on valikute tegemine ja just valikutel on erinevad sotsiaalsed tagajärjed. «Loodan, et valimiste aastal toimub neil teemadel ka arutelusid,» ütles ta.

Haloneni uusaastakõne oli tema jaoks eelviimane, kuna praeguse riigipea teine ametiaeg lõpeb kevadel 2012.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles