USA presidendikandidaadi koha pärast võitlevate Hillary Clintoni ja Bernie Sandersi neljapäevaõhtune väitlus New Yorgis kujunes tavapärasest tulisemaks.
Sanders ja Clinton pidasid maha tulise väitluse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. aprillil toimuvatel demokraatide eelvalimistel on kaalul palju.
Debatt oli kohe algusest saadik varasematest isiklikum, mida peetakse märgiks, et mõlemad ootavad New Yorgi eelvalimistest tihedat rebimist. Ühtlasi peetakse New Yorki Sandersi viimaseks arvestatavaks võimaluseks demokraatide valimisvõitlus enda kasuks pöörata.
CNNi vahendatud väitluse alguses süüdistas Vermonti senaator Sanders Clintonit ebapopulaarse Iraagi sõja ja vabakaubanduslepete toetamises. Samas võttis ta tagasi oma varasemad avaldused Clintoni ebapädevusest, tunnistades, et endisel välisministril on nii kogemust kui ka mõistust presidendiks saamiseks.
Clinton ei püüdnudki varjata oma ärritust tema pädevuse kahtluse alla seadmise osas, öeldes, et talle on elu jooksul igasugust öeldud, aga seda kuuleb ta esimest korda.
Suured erimeelsused ilmnesid kandidaatide vahel NATO küsimuses.
Sanders pidas ebaõiglaseks, et Ühendriigid maksavad NATO kaudu kinni nii suure osa Euroopa kaitsest.
«Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa sugustes maades on palju parem elatustase, haridus ja tervishoid. Ühendriigid ei saa neid riike kogu aeg toetada ja nende kaitsevõimet kinni maksta,» ütles ta.
Ka Clinton rõhutas, et NATO riigis peaksid kaitse-eelarvesse rohkem panustama.
«Kuid me ei kavatse lahkuda NATO-st, kui nad ka ei maksa,» lisas ta.
«Nüüd, kus Venemaa käitub agressiivsemalt, mõelge, millist hinda peaksima maksma selle eest, kui NATO ei oleks eesliinil meid kaitsmas.»
Clinton meenutas ka, et NATO partnerid tulid Ühendriikidele appi Afganistani sõjas.
Clinton on senistel eelvalimistel ja valimiskoosolekutel taganud endale 1289 delegaadi, Sanders 1038 delegaadi toe. Superdelegaate arvestades on aga seis Clintoni kasuks 1758-1069.
Demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks on vaja 2383 delegaati. Sanders peab veel saadaolevatest delgaatidest ja superdelegaatidest saama 68 protsenti.