/nginx/o/2016/02/19/5064243t1h23cc.jpg)
Aasta eest andis pea pool miljonit soomlast parlamendivalimistel oma hääle Põlissoomlastele – parempopulistlik erakond korjas 17,7 häältest ja muutus sellega Eduskunna suuruselt teiseks jõuks. Lisaks pääses 12 aastat opositsioonis istunud parteijuht Timo Soini valitsusse välisministritoolile.
Saksa väljaanne Die Welt toob nüüd välja, et aasta hiljem on olukord teinud Põlissoomlaste jaoks tuntava pöörde halvemuse suunas – nad on selle ajaga kaotanud ligi kolmandiku toetusest. Ajaleht möönab, et aasta pole hea olnud ka Soome kui terviku jaoks: Euroopa Komisjon kardab, et Soome majanduskasv jääb euroala väiksemaks, samasuguse aeglusega kasvab majandus praegu vaid Kreekas. Soome valitsus üritab olukorda kokkuhoiupoliitikaga päästa, kuid struktuurireformid on eeldatult vähepopulaarsed ja tekitavad vastuolusid.
15. veebruarist kuni 11. märtsini tehtud TNS Gallupi uuringu kohaselt oli Soome populaarseim erakond Keskerakond. Kui valimised toimuks praegu, hääletaks nende poolt 21,5 protsenti valijaist. Sotsiaaldemokraate toetaks 21,4 protsenti. Põlissoomlastele annaks nüüd hääle 10,2 protsenti soomlastest.
«Kui populistid suudavad näidata, et ilma nendeta oleks olukord veelgi halvem, on neil ka valitsuses šanssi. Selle strateegia najal on Ungari parempopulistlik Fidesz hoidnud jätkuvat populaarsust,» selgitab populismi uuriv Emilia Palonen Helsingi ülikoolist.
«Seepärast on populistidel olulised ka vaenlasekujud nagu «valelik press», «eliit», «EL» või «pagulased». Partei peab suutma näidata, et niipea kui neid enam ei valita, juhtub kohe midagi üsna jubedat,» lisab Palonen.