Tiigripeenis ja karusapp ehk Hiina looduskaitse eripärad

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: © GRAPHIC NEWS

Tiigril on traditsioonilises Hiina mütoloogias alati olnud suur roll – teda peetakse loomade kuningaks, kavaluse ja õnne sümboliks. Kuid isase tiigri suguelund on hinnatud kaup ka tänapäeval. Väidetavalt annab vägeva looma meheau manustamine patsiendile edasi nii kiskja energiat kui ka seksuaalset võimekust. 

Hiina retseptivaramus on suisa söök nimega «tiigripeenisesupp» (hu bian tang), mida peetakse tänu põhilise tooraine haruldusele eriliselt eksklusiivseks roaks.

Eelmise aasta hakul pandi riigi lõunaosas Guangxi provintsis 13 aastaks vangi keegi rikas ärimees. Ta oli smugeldajate kaudu soetanud endale kolm tiigrit, nad tapnud (ühe kuuldavasti elektrišokiga) ning söönud ära nende peenised. Hiina riikliku uudisagentuuri Xinhua andmeil kaebas mees küll otsuse peale, kuid kohus lükkas tema taotluse tagasi.

Ülejäänud tiigriliha andnud Xu oma sõpradele, lugedes veel peale sõnad: kui keegi küsib, siis on see veise-, hobuse- või kassiliha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles