Maailma kõige haruldasem pass on vaid kolmel inimesel

Malta ordu rüütlid Foto: SCANPIX

Reisiväljaande Condé Nast Traveler andmetel on maailma kõige haruldasemaks passiks Malta ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma ehk Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu) pass, sest see on maailmas vaid kolmel inimesel.

Malta ordu passi omanikeks on selle ordu suurmeister Matthew Festing ja veel kaks selle ordu  juhti.

Lisaks neile passidele annab Malta ordu välja ka diplomaadipasse, mida seni on väljastatud umbes 400.

Malta ordu ei ole tegelikult riik, sest tal puuduvad suured maa-alad, kuid see suveräänne katoliiklik ordu tegutseb mõnevõrra riigi põhimõttel, sest tal on ka oma autode registreerimistähised, postmargid ja raha.

 Malta ordul on ÜRO juures vaatleja staatus ja diplomaatilised suhted rohkem kui 100 riigiga.

Malta ordu passi peab ametlikuks passiks 26 Euroopa Liidu liikmesriigist 12.

Malta ordu tegutseb tänapäeval heategevusorganisatsioonina, millel on maailma mitmetes paikades haiglaid ja annab abivajavates piirkondades humanitaarabi. Tänapäeval kuulub ordusse umbes 10 000 rüütlit ja daami üle maailma.

Wikipedia: Malta ordu algusajaks peetakse 1048. aastat, kuid orduks kujunes see alles 1154. aastal.  

Ordu oli ristisõdade ajal Jeruusalemma kuningriigi tähtis sõjalis-poliitiline jõud ning  omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara.

Palestiinast ja Süüriast tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist 1291. aastal Küprosele, sealt 1310 Rhodosele. 1522. aastal, pärast pooleaastast piiramist Türgi sultan Suleimani poolt, lahkus ordu Rhodoselt. 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt endale Malta saare koos väiksemate naabersaarte Gozo ja Cominoga.

Napoleoni sõdade ajal vallutasid Malta kõigepealt prantslased (1798) ning seejärel britid (1800), mille tõttu Malta ordu minetas oma valdused.

Napoleon I valitseval territooriumil oli Malta ordu tegevus keelatud. Alates 1834. aastast on Malta ordu Roomas, kus asuv Malta palee omab eksterritoriaalset staatust.