/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/04/22/5293579t1h4068.jpg)
Venemaa taunis reedel Türgi positsiooni Armeenia-Aserbaidžaani konfliktis Mägi-Karabahhi pärast, kus Venemaa vahendusel saavutatud relvarahu tegi lõpu mitmekümne aasta rängimatele kokkupõrgetele.
Venemaa taunib Türgi positsiooni Mägi-Karabahhi konfliktis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Türgi liidrite avaldused on täiesti vastuveõtamatud ühel lihtsal põhjusel - need ei kutsu üles mitte rahule, vaid sõjale,» ütles välisminister Sergei Lavrov Armeenia pealinnas Jerevanis ajakirjanikele.
Türgi avaldas pärast kokkupõrgete puhkemist 2. aprillil täit toetust traditsioonilisele liitlasele Aserbaidžaanile.
«Kahjuks oleme juba harjunud Türgi praeguselt juhtkonnalt selliseid riukaid ootama,» lisas ta.
Karabahhis hukkus 2.-5. aprillini sõjategevuses kümneid inimesi. Tegemist on tõsiseima vägivallapuhanguga pärast Karabahhi sõja lõppemist 1994. aastal. Aserbaidžaan ja Mägi- Karabahhi võimud teatasid 5. aprillil, et leppisid kokku relvarahus.
Sõjategevuse puhkemine tekitas kartuse, et konflikt võib laieneda ja tõmmata kaasa piirkonna suurriigid Venemaa ja Türgi, kes on vaenujalal pärast seda, kui Türgi tulistas novembris Süüria kohal alla Vene sõjalennuki.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on kuulutanud, et praegu Armeenia valduses olev Karabahh läheb ühel heal päeval oma «algse omaniku kätte tagasi». Peaminister Ahmet Davutoğlu tõotas, et Türgi seisab «maailma lõpuni» Aserbaidžaani kõrval.