Vene president Vladimir Putin tegi kolmapäeval etteheiteid riigi kosmosetööstusele, kus tulevat liiga sageli ette äpardusi.
Putin teeb Vene kosmosetööstusele etteheiteid (1)
27. aprill 2016, 22:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi pahameel on tingitud asjaolust, et esimene raketistart uuelt Vostotšnõi kosmodroomilt lükkus kolmapäeval päeva võrra edasi. Uus katse tehakse neljapäeval.
Sojuz 2.1a rakett kolme satelliidiga pidi teele asuma kell 11.01 kohaliku aja järgi (kell 05.01 Eesti aja järgi), kuid stardiprotseduur seiskus kaks ja pool minutit enne seda, teatasid Vene uudisteagentuurid viitega Roskosmose direktorile Igor Komarovile.
Putin oli sõitnud Vostotšnõisse, et isiklikult starti jälgida. Kremli teatel jääb president piirkonda raketi teelesaatmiseni, kui see saab teoks neljapäeval.
«Kõigist äpardustest hoolimata on Venemaa kosmosestartide arvult maailmas juhtival kohal,» ütles Putin kosemoseametnikke noomides. «Aga see, et meil on nii palju ebaõnnestumisi, on halb.»
Ametnike sõnul oli seekordne viga raketisüsteemis, mitte uues kosmodroomis.
Roskosmose napisõnalises avalduses öeldi, et automaatne kontrollsüsteem peatas raketi.
Kaug-Itta Amuuri piirkonda ehitatud uus kosmodroom, mida president Putin on nimetanud riigi suurimaks ehitusprojektiks, on läinud maksma 300-400 miljardit rubla (4-5,3 miljardit eurot).
Ehitustöid alustati 2012. aastal.
Kremli eesmärk on leevendada Venemaa sõltumist Kasahstanis Bajkongõris asuvast kosmodroomist, mille kasutamise eest peab Moskva maksma renti 115 miljonit dollarit aastas.
Asepeaminister Dmitri Rogozin, kes kureerib kosmose- ja kaitsetööstust, ütles, et Venemaa jätkab Bajkongõri kasutamist mehitatud missioonide teelesaatmiseks kuni 2023. aastani ning et Sojuz 2.1a on ainus start sel aastal Vostotšnõist.