/nginx/o/2016/04/29/5316079t1h1d78.jpg)
Itaalias Firenzes algas karile sõitnud kruiisilaeva Costa Concordia ekskapteni Francesco Schettino edasikaebamise kohtuprotsess.
Algas Costa Concordia kapteni edasikaebamise kohtuprotsess
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal määras kohus Schettinole 16 aasta pikkuse vangistuse pärast seda, kui ta mõisteti süüdi tapmises, mereõnnetuse tekitamises ja laeva mahajätmises, edastab BBC.
Costa Concordia endine kapten kaebas talle antud karistuse edasi lootuses, et see muudetakse või tühistatakse, samas nõuavad prokurörid talle veel pikemat karistusaega, mis oleks 26 aastat.
Costa Concordia sattus 13. jaanuaril 2012 Itaalias Giglio saare juures õnnetusse, sõites karile ning selle tagajärjel kaotas elu 32 inimest, kellest kahe surnukeha ei leitud.
55-aastase kapteni advokaadid rõhuvad eile alanud uuel protsessil sellele, et karilesõit oli kollektiivne valearvestus ning ka sillal olnud tüürimehed vastutavad selle eest.
«Selles juhtumis on mitu vastutavat isikut, mitte ainult meie klient,» teatas üks advokaatidest, Donato Laino uudisteagentuurile AFP.
Schettino teatas varasemal protsessil ja kinnitas seda nüüd uuesti, et ta ei põgenenud laevalt ega jätnud meeskonda ja reisijaid maha.
Kui Schettino nüüdse edasikaebamise protsessi kaotab, siis ta advokaatide teatel on nad valmis minema Itaalia kõrgemasse kohtusse.
2015. aasta veebruaris määras kohus talle tapmiste eest kümne aasta pikkuse, mereõnnetuse eest viie aasta pikkuse ja laeva mahajätmise eest ühe aasta pikkuse vangistuse.
Õnnetuse uurijad kritiseerisid kaptenit, kuna ta tegutsemine pärast õnnetust äratas kahtlust ja tekitas mitmeid küsimusi. Teda süüdistati 290-meetrise ristluslaevaga rannale liiga lähedale seilamises.
Pärast karile sõitmist tuli meeskonnal evakueerida üle 3000 reisija, kuid uurimine näitas, et evakuatsioon oli väga kaootiline.
Schettino rõhutas esmase kohtuprotsessi ajal, et laevafirma nõudis temalt rannalähedast sõitu «ärieesmärkidel» ehk reisijatel oleks võimalik kogeda midagi ebatavalist.
Kapten eitas, et ta oleks tahtnud Giglio saare lähedase seilamisega avaldada oma armukesele Dominica Cemortanile muljet.
Costa Concordia omanikfirma Costa Crociere maksis 2013. aastal kriminaalsüüdistustest pääsemiseks üks miljon eurot trahvi. Laevafirma andsid kohtusse laevahukust pääsenud ning kahjutasu nõudsid ka Giglio saare ja Itaalia Toscana piirkonna võimud.