/nginx/o/2011/01/06/494804t1ha650.jpg)
Leedu rikkus oma tagandatud presidendi Rolandas Paksase õigusi, vahendab Euroopa Inimõiguste Kohtu tänast otsust uudistevõrk ELTA.
Euroopa kohus tunnistas Paksase karistuse liialt karmiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Endise presidendi lõplik ja muutmatu diskvalifitseerimine parlamendiameteist pärast tema kõrvaldamist läbi tagandamisprotseduuride oli ebaproportsionaalselt suur karistus,» otsustas Strasbourgis asuv kohus. Paksas pöördus Leedu riigi vastu inimõiguste kohtusse seoses oma presidendiametist tagandamisega.
2003. aasta 5. jaanuaril Leedu presidendiks valitud Paksas tagandati riigipea ametist 2004. aasta 6. aprillil. Ta on siiani läbi ajaloo ainus Euroopa riigi president, kes on sel moel ametist lahkuma sunnitud.
Pärast Paksase ametisseastumist hakkasid ringlema kuulujutud, et tal on kahtlasi sidemeid Venemaaga. Tagandamise põhjuseks sai aga see, et Paksas andis dekreediga Leedu kodakondsuse firma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile, kes oli tema valimiskampaaniaks annetanud 400 000 USA dollarit (umbes 299 380 eurot ehk ligi 4,7 miljonit krooni).
Alates 2004. aastast on Paksas juhtinud Korra ja Õigluse parteid, mille liikmena ta tänu keelule aga ise valitavatesse poliitilistesse ametitesse pole pääsenud.