Venezuelas on kogutud presidendi vastu pea kaks miljonit allkirja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
President Nicolás Maduro on lubanud jätkata riiki vaevavale majanduskriisile vaatamata 1999. aastal eelkäija Hugo Cháveze alustatud sotsialistlikku revolutsiooni.
President Nicolás Maduro on lubanud jätkata riiki vaevavale majanduskriisile vaatamata 1999. aastal eelkäija Hugo Cháveze alustatud sotsialistlikku revolutsiooni. Foto: HANDOUT/REUTERS

Venezuela opositsioon teatas esmaspäeval, et on kogunud pea kaks miljonit allkirja üleskutsele korraldada rahvahääletus president Nicolás Maduro tagandamiseks.

Opositsioon süüdistab presidenti Venezuelat haaranud majanduskaoses, mis on viinud juba meeleheitlike kokkuhoiumeetmeteni.

Opositsioon andis allkirjad üle Venezuela keskvalimiskomisjonile.

Maduro kutsus 1. mai kõnes poolehoidjaid "üldstreigile ja mässule", kui opositsioonil peaks õnnestuma ta rahvahääletusel ametist tagandada.

Hiljutise küsitluse tulemused näitavad, et rohkem kui kaks kolmandikku elanikest tahavad 2013. aasta aprillis napilt presidendiks saanud Maduro ametist lahkumist. President on lubanud jätkata riiki vaevavale majanduskriisile vaatamata 1999. aastal eelkäija Hugo Cháveze alustatud sotsialistlikku revolutsiooni.

Opositsiooni eesmärk on korraldada tagasikutsumisreferendum enne aasta lõppu. Venezuela põhiseaduse kohaselt tooks pärast 2017. aasta jaanuari korraldatav edukas tagandamisreferendum kaasa võimu ülemineku asepresidendile ja ei kutsuks esile uusi valimisi.

Venezuela võimud on rakendanud viimastel nädalatel ridamisi üsnagi äärmuslikke meetmeid elektri kokkuhoiu saavutamiseks. Lisaks elektrinappusele vaevab Venezuelat tõsine majanduskriis, mida iseloomustavad toidu- ja tarbekaupade nappus, hüperinflatsioon ja pikad järjekorrad.

Riigi majandusele on andnud tugeva hoobi naftahindade langus. Maduro süüdistab majandusraskustes kapitalistide "majandussõda".

Tagasi üles