/nginx/o/2016/05/03/5334093t1h1ebd.jpg)
EL ei julgusta ega toeta mingisugust «infosõja» käsitlust, ent on olnud sunnitud Moskva desinformatsioonikampaaniatele vastama, ütles Euroopa Liidu Venemaa esinduse juht Vygaudas Ušackas usutluses BNS-ile.
Ušackas: EL ei toeta «infosõja» käsitlust ja panustab selgitustööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki puudujääke ajakirjanduse aluspõhimõtetes on võimalik täheldada kõikjal, näeb EL siiski tõsist muret Venemaa meediakeskkonnas levivate tendentside suhtes, sõnas mais Tallinnas Lennart Meri konverentsil oslaev Ušackas.
Eriti murettekitav on olukord domineerivas föderaalses telemeedias, mida iseloomustab üha karmim toon ja kus on kiiresti kahanemas ruum kriitilise mõtlemise ja arvamuste paljususe jaoks, lausus Leedu eksvälisminister BNS-ile.
«Samal ajal on neil, kes otsivad, endiselt võimalik lugeda, kuulata ja vaadata internetis erinevaid nägemusi ja narratiive, mis austavad klassikalisi standardeid,» ütles ta.
Paraku on nende häälte hulk ja ligipääs turule Ušackase sõnul tunduvalt väiksem ja see peegeldab piiranguid Vene meediaruumis.
«EL ei toeta mingisugust «infosõja» käsitlust ega aktsepteeri ka mõistet «sõda». EL otsustas 2015. aastal Venemaa desinformatsioonikampaaniatega silmitsi seistes asuda jõulisemalt tegelema idapartnerlusriikidele ja Venemaale suunatud strateegilise kommunikatsiooniga,» lausus ta.
Ušackas ütles, et selle eesmärgi kõige ilmsem osa on EL-i välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni rakendusrühma loomine, mis keskendub kommunikatsiooni sisu ja -kampaaniate väljatöötamisele EL-i poliitikate selgitamiseks idapartnerluse piirkonnas.
Rakendusrühm analüüsib kaks korda nädalas trende, selgitab narratiive ja tegeleb desinformatsiooniga.
EL-i Moskva esinduse juhi sõnul peab vastupanuvõime propagandale algama igaühest meist suuremat teadlikkust, vaadete paljusust ja kodanike paremat informeeritust julgustava tegevusega.
Tänavune Lennart Meri konverents kannab pealkirja «Kujundades uut normaalsust» ning keskendub Euroopa ja Lääne tulevikule.
Lennart Meri konverentsi peetakse sel aastal juba kümnendat korda, 13. mail algav ja 15. maini kestev konverents keskendub Euroopa ja Lääne tulevikule. Konverentsi teemaderingi kuuluvad pagulaskriis, eelseisev NATO Varssavi tippkohtumine, Putini sõjalised seiklused, IS ja Lähis-Ida, USA presidendivalimised, Euroopa naabruspoliitika, Hiina jõuline esiletõus, infosõda, tuumaheidutus ning digitaalsed väljakutsed meie julgeolekule.
Lennart Meri konverentsi korraldab rahvusvaheline kaitseuuringute keskus koos Lennart Meri Sihtasutusega.