Põhimõte jääb samaks — varjupaigataotlejad peaksid taotlema varjupaika esimeses riigis, kuhu nad sisenevad, välja arvatud juhul, kui nende pere asub mujal, kuid uue õiglase mehhanismiga tagatakse, et ükski liikmesriiki ei pea taluma ebaproportsionaalset survet oma varjupaigasüsteemile, ütles Euroopa Komisjon oma pressiteates.
«Teame, et ka edaspidi saabub meie piiridele varjupaika taotlevaid inimesi, ja peame tagama kaitse neile, kes seda vajavad. Samas nägime, kuidas kriisi ajal sattusid praeguse süsteemi puuduste tõttu surve alla vaid mõned liikmesriigid. See on tingitud sellest, et praegune süsteem ei olnud mõeldud selliste olukordade lahendamiseks. Teisiti lihtsalt ei saa: kui liikmesriik on ülekoormatud, peab üles näitama solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist kogu EL-is. See on meie tänase ettepaneku eesmärk,“ märkis Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.
Uus süsteem võimaldab automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus. Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust rohkem kui 150 protsendiga, paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset, selgitas Komisjon.
Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.