Austria valimistel saatis edu paremäärmuslasi

Austria Vabaduspartei(FPÖ) esinumber Heinz-Christian Strache (vasakul) ja Austria Tuleviku Nimel (BZÖ) liider Jörg Haider on valimistulemustega rahul. Foto: AFP / Scanpix

Austria ennetähtaegsetel parlamendivalimistel pälvisid valijate suurima toetuse küll sotsiaaldemokraadid, kuid paremäärmuslike seisukohtadega parteisid ühendav valimisliit kogus märkimisväärse valijate toetuse.

Kaks paremäärmuslikku jõudu kogusid esialgsete tulemuste kohaselt 29 protsenti valijate häältest, neist populaarsemaks osutus Vabaduspartei (FPÖ), mille toetusprotsent küündis 18ni. Jörg Haideri poolt 2005. aastal pärast sisetüli FPÖs moodustatud erakond Austria Tuleviku Nimel (BZÖ) kogus 11 protsenti valijate häältest, vahendas guardian.co.uk.

Paremäärmuslike erakondade toetus on võrreldes 2006. aasta valimistega kahekordistunud ning nad jäid kõigest protsendipunkti võrra alla valimised võitnud sotsiaaldemokraatidele (SPÖ), kes vaatamata valimisvõidule kaotasid 183-kohalises Austria rahvanõukogus kümme kohta. 

BBC Newsi teatel olid paremäärmuslased viimati nii edukad 2000. aastal, kui FPÖ ja sellest veidi vähem hääli saanud eurokonservatiivne Austria Rahvapartei (ÖVP) moodustasid üldvalimiste järel valitsuse, mis tõi kaasa lääneriikide hukkamõistu ning mitteametlike sanktsioonide kehtestamise Austria valitsusliikmete suhtes.

Teise maailmasõja järel traditsiooniliselt suurima toetuse pälvinud erakondadest kogus SPÖ kõrval paremtsentristlik kristliku orientatsiooniga ÖVP 26 protsenti valijate häältest. Võrreldes eelmiste valimistega on ÖVP populaarsus langenud kaheksa protsendipügala võrra ja nad kaotasid rahvusnõukogus 16 kohta. 

Vaatlejate hinnangul saab uueks kantsleriks tõenäoliselt sotsiaaldemokraatide liider Werner Faymann, kes on lubanud panna Euroopa Liidu uue põhiseaduse referendumile.

Austria vasaktsentristlik valitsusliit lagunes juunis, kuid kristlikud demokraadid ning SPÖ ei suutnud erimeelsusi lahendada ning kuulutati välja erakorralised valimised.

Austria valimised olid tähelepanuväärsed ka seetõttu, et esimest korda võisid Euroopa Liidu liikmesriigis valimistel osaleda ka 16- ja 17-aastased noored.

Valimiste lõplikud tulemused selguvad 6. oktoobril.