/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/05/07/5349971t1h9ce5.jpg)
Ühiskondlik surve sunnib inimesi nii tugevalt uneaega kärpima, et see on viinud ülemaailmse unekriisini, näitavad nutirakenduse abil 100 riigis läbi viidud uuringu tulemused.
Teadlased hoiatavad ülemaailmse unekriisi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Michigani ülikooli teadlased jälgisid telefoniäppi kasutades 6000 inimese unemustrit ning kogusid andmeid magaja vanuse, soo, elukohariigi, ajatsooni ja päevavalguse hulga kohta. Selle põhjal püüti välja selgitada, kuidas mõjutab ühiskonna- ja kultuurisurve bioloogilisi rütme.
Teadlased jõudsid järeldusele, et kultuuriliselt ja geograafiliselt lähedastes riikides on inimeste une hulk ja magamaminekuaeg üsna sarnased.
"Ühiskonna mõju unele on endiselt suures osas määratlemata," öeldakse reedel ajalehes Science Advances ilmunud artiklis.
"Me leidsime, et ühiskondlik surve nõrgendab ja/või varjab õhtuti biloogilisi impulsse, millest tulenevalt lükkavad inimesed magamaminekuaja edasi ja lühendavad und."
Kõige vähem magavad keskealised mehed - vähem kui soovitatavad seitse-kaheksa tundi.
Une hulga määrabki ära eeskätt vanus.
Teadlased kasutasid nutirakendust Entrain, mis loodi 2014. aastal pikkadest lendudest tingitud ajavahega toimetulekuks. Uuringus osales 6000 15-aastast ja vanemat inimest, kes saatsid oma une kohta andmeid anonüümselt.
Keskmine une pikkus maailmas ulatub 7 tunnist ja 24 minutist Singapuris ja Jaapanis 8 tunni ja 12 minutini Hollandis, näitasid uurimistulemused.
Singapuris minnakse keskmiselt magama alles pärast kella 23.45, hollandlased on aga voodis juba kell 23.10.
Teadlaste sõnul võib 48-minutine vahe tunduda tähtsusetu, aga tegelikult on juba pooletunnisel unepuudusel märkimisväärne mõju inimese kognitiivsetele funktsioonidele ja tervisele.
Hiljutised uuringud USA-s näitasid, et iga kolmas ameerika täiskasvanu ei maga seitset tundi, mida peetakse mininaalseks unevajaduseks.
Krooniline unepuudus toob kaasa rasvumise, diabeedi, südameveresoonkonna haigused ja muud terviseprobleemid.
Naised magavad keskeltläbi pool tundi kauem kui mehed. Nad lähevad varem magama ja tõusevad hiljem.
Uuringust tuli ka välja, et olukorras, kus igapäevast loomulikku valgust on pikemalt, minnakse varem magama.