/nginx/o/2016/05/09/5359611t1hd6d6.jpg)
Läti on ainuke EL-i riik, mis tõenäoliselt keeldub allkirjastamast rahvusvahelist lepet, mis on loodud eesmärgiga kaitsta naisi koduvägivalla eest. Justiitsministeeriumi nõuandja sõnul raskendaks see vabadusvõitlejate saavutuste tähistamist.
Läti ei soovi naistevastase vägivalla leppega liituda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baiba Rudevska allkirjastas Strasbourg`is Läti Vabariigi ametliku seisukoha, mille alusel Läti keeldub liitumast naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooniga, kuna see läheks vastuollu Läti põhiseaduse preambuliga.
Konventsioon võib viia meeste diskrimineerimiseni, leiab nõuandja.
«Preambulis on selgelt kirjas, et läti rahvas tähistab vabadusvõitlejate saavutusi ning mainib ka võõrvägede ohvreid. Läti rahvas ei saa aktsepteerida rahvusvahelist lepet, milles seisab, et Läti mehed rõhusid ja diskrimineerisid naisi ning takistasid naiste täieõiguslikku arengut.»
Nõuandev dokument jätkab poliitilisemas toonis: «Me teame, et kommunistlik režiim oli marksistliku ideoloogia otsene saadus. Miks peaksid Läti elanikud nüüd riigi õigussüsteemis ja muudel elualadel neo-marksistlikke ideoloogiaid - «soolist» feminismi - toetama ja au sisse tõstma?»
Muude vastuväidete seas seisab ametlikus avalduses ka, et konventsioon oleks vastuolus Läti Vabariigi põhiseaduse esimese artikliga «sundides kogu rahvast ühe ideoloogia – radikaalse feminismi – alla.»
Mõistetavalt tõstatasid säärased väited sotsiaalmeedias tormi.
Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs kaitses avaldust Twitteris: «Igaüks, kes ei väljenda uusliberaalseid vaateid peab olema halb ning tema vastu tuleb võidelda. Unista vaid!»
Seni on konventsiooni allkirjastanud 41 riiki, sealhulgas ka Eesti. 21 on selle täielikult ratifitseerinud. Läti on nüüd ainuke EL-i liige, mis ei ole konventsiooni allkirjastanud ega ratifitseerinud.
Teised Euroopa Nõukogusse kuuluvad lepingu vastased on Venemaa, Armeenia, Aserbaidžaan, Liechtenstein ja Moldova.